Justiits- ja digiminister nentis valitsusele saadetud ettepanekus, et riigikogu majanduskomisjoni menetluses olevas ehitusseadustiku rakendamise eelnõus ei ole alates 2025. aasta märtsist arenguid toimunud.

Olukorra lahendamiseks esitas minister uue lähenemise.

"Et lahendada pikaajaline seisak eelnõu menetlemises ning luua selge õiguslik alus okupatsioonisümboolikaga või vaenu õhutavate ehitiste riikliku kaitse alt vabastamiseks, saatsin juulis riigikogule, milles pakkusin välja lahenduseks täiendada muinsuskaitseseaduse paragrahvi 10 erandiga, mille kohaselt riikliku kaitse alla ei võeta Eesti okupeerimise perioodil püstitatud hooneid ja rajatisi, millel on okupatsioonisümboolika," selgitas Pakosta.

Pakosta tegi ettepaneku lisada eelnõusse lõik: "Riikliku kaitse alla ei võeta ehitisi, mis on püstitatud ajal, mil Eesti oli okupeeritud 16. juunist 1940 kuni 20. augustini 1991 ning mis õhutavad vaenu või mille tekst, sümboolika, kujutis või muu vorm väljendab poolehoidu okupatsioonirežiimile, agressiooniaktile, genotsiidile, inimsusevastasele kuriteole või sõjakuriteole".

Oma ettepanekut põhjendas minister sellega, et kultuuriväärtusega objektid peaksid esindama Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

"Sellised ehitised, mis on rajatud ajal, mil Eesti oli okupeeritud, ja mis on vaenu õhutavad või okupatsioonirežiimile või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisele poolehoidu kujutavad, ei kuulu kultuuripärandi väärtuslikuma osa hulka," märkis Pakosta.

Seadusemuudatuse jõustumine annaks ehitise omanikele vabad käed otsustada edasiste sammude üle, mida hoonega ette võtta.

"Pärast muudatust saab valdkonna eest vastutav minister muinsuskaitse seaduse selle paragrahvi, mille kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis ei vasta riikliku kaitse eeldusele, alusel ja muinsuskaitse nõukogu seisukohta ära kuulates lõpetada käskkirjaga riikliku kaitse eeldusele mittevastava ehitise mälestiseks olemise. Seejärel tekib ehitise omanikul võimalus ise otsustada selle edasine saatus, näiteks okupatsioonisümboolika eemaldamine või kinni katmine," täpsustas minister.

"Leian, et esitatud muudatusettepanek pakub vajaliku lahenduse pikalt seisnud eelnõule ning aitab tagada selge regulatsiooni avalikus ruumis asuva okupatsioonisümboolika küsimuses," lausus Pakosta.

Okupatsioonisümboolikat kandvate ehitiste ja nn punamonumentide eemaldamist reguleeriva seaduse ümber käiv vaidlus on kestnud juba alates 2022. aastast.

2022. aasta sügisel algatas valitsus ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (algne tähis 746 SE), mille eesmärk oli luua reeglid avalikust ruumist sinna mittesobivate ja vaenu õhutavate rajatiste eemaldamiseks.

Riigikogu võttis eelnõu 2023. aasta veebruaris vastu, kuid president Alar Karis jättis selle välja kuulutamata, viidates õigusselguse puudumisele. Presidendi hinnangul oli seaduses kasutatud keelatud rajatiste määratlus liiga ebamäärane, mis võib tuua kaasa selle, et eemaldatakse rajatised, mille kadumine pole seaduse eesmärk. Pärast presidendi vetot naasis eelnõu parlamenti uueks arutamiseks (tähisega 746 UA), kuid jäi seejärel majanduskomisjoni toppama.