Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas pärast kohtumist USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffi ja Donald Trumpi väimehe Jared Kushneriga veelkord, et Ukraina ei loobu kunagi Donbassist ega tunnista selle kuulumist Venemaale.

Selles asjas jäid erimeelsused püsima, aga Zelenski avaldas rahulolu, et sai vähemalt isiklikult Ukraina seisukoha ameeriklastele edastada ja seda ka kuulati. Läbimurdest ei saa siiski rääkida enne, kui mingid kokkulepped on allkirjastatud ja sõjategevus peatatud, tõdes julgeolekuekspert Rainer Saks.

"Näeme praegu seda, et USA küsis Venemaalt nende lähtepositsiooni ja üritab selle alusel Ukrainaga läbi rääkida, et tekitada mõlema positsiooni ühine osa, mille alusel saaks rahulepingu koostada. Berliinis rääkisid küll ainult USA, Euroopa ja Ukraina, aga mingil kujul kõnelused Venemaaga seisavad ikkagi alles ees," rääkis Saks.

Saks ütles, et kui mingist edasiminekust üldse rääkida, siis on see ehk suurem arusaam julgeolekutagatistest.

"Euroopa ja USA on jõudnud nagu konkreetsemale arusaamisele, kuidas tagada julgeolekut Ukrainas pärast seda, kui on vaherahu saavutatud, missugused on need sõjalised garantiid," sõnas Saks.

Ta tuletas meelde, et Ukrainal on Budapesti memorandumi kogemus, kus Ukraina loovutas tuumarelvad ja vastu ei saanud kokkuvõttes mitte midagi. "Nüüd nõuab Ukraina tõelisi sõjalisi garantiisid ja näib, et selles suunas mingisugune arusaamine on tekkimas," sõnas Saks.

Saks ei välista, et Euroopas on ka neid poliitikuid, kes üritavad Ukraina presidenti veenda, et mingid territoriaalsed järeleandmised oleksid kasulikud, aga tema hinnangul leiab siiski valdav osa Euroopa pealinnadest, et täiendavate alade loovutamine Venemaale on täiesti vastuvõetamatu.

Berliini kohtumisel osalenud Euroopa riigid avaldasid valmisolekut, et tahtekoalitsiooni riigid moodustaksid USA toel mitmerahvuselised jõud, mis rahu saabumisel Ukrainasse saata.

Venemaa kordas teisipäeval taas, et NATO vägede paigutamisega Ukrainasse ei ole Moskva mingil juhul nõus.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) sõnul on Eesti valmis rahvusvahelisesse üksusesse panustama

"Juhul, kui tõesti tahtekoalitsiooni kaudu moodustatakse pärast rahu sõlmimist rahu ja julgeolekut tagav rahvusvaheline üksus, siis Eesti kindlasti osaleb," ütles väliskomisjoni esimees.

Ta märkis aga, et Berliinis pidasid kõnelusi ainult Ukraina, Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid, Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles alles äsja, et nende eesmärgid ei ole muutunud.

"Praegu ma ei näe, et Berliini kohtumised oleksid toonud rahu lähemale," sõnas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on Ameerika Ühendriikide administratsiooni huvi ennekõike saavutada sõja kiire lõpp, aga kiirus ja kvaliteet ei pruugi Ukraina poolt vaadates olla üks ja seesama.

"Loomulikult on positiivne, et Euroopa ja Ameerika esindajad said omavahel rääkida koos Zelenskiga, aga rahu on ikkagi võimalik luua siis, kui agressor kõige sellega nõus on. Tegelikult on ikkagi väga-väga halb vaadata, kuidas kogu surve on ohvril, aga mitte agressoril," ütles Marko Mihkelson.