Reinsalu sõnul tuli tema jaoks riigikontrolli analüüsist välja mitu murettekitavat asja.

"Esiteks: tegelik operatiivne ülevaade raha kasutuse kohta riigis puudub. Teiseks: see, mis kirjeldatakse eelarves jooksva aasta ülesande püstitustena ja rahaliselt, seda ei seatagi eesmärgiks realiseerida. Ja mis on kõige hämmastavam – ka valitsuse esindajate kommentaarid tõdevad, et rahal ja püstitatud eesmärkidel ei pruugigi olla mingisugust seost. Sellest kerkib otsekohe küsimus nende kulutuste põhjendatusest või mõttekusest konkreetses ajalises perimeetris, milleks neid rahalisi vahendeid on eraldatud," kommenteeris Reinsalu.

"Hämmastav ja väga tõsine on riigikontrolli järeldus, et ministeeriumid tegelevadki süsteemselt sellega, et valitsuse püstitatud formaalse kärpeülesande raames on iseseisvaks eesmärgiks raha aastast aastasse edasi tõsta. Ehk tegelikkuses manööverdatakse selle kärpeülesande loogikas," lisas Reinsalu.

Reinsalu märkis, et selle asemel, et keskenduda riigi raha juhtimisele ja eesmärkide saavutamisele, on keerulises olukorras valitud maksutõusud. "Selles loogikas mõjutab see täiendavalt inimeste ostujõudu ja halvendab majanduse väljavaateid," sõnas Reinsalu.

"Kokkuvõttes on see aus hinnang kaosele riigi juhtimises rahanduslikus vallas," ütles ta.

"Murettekitav on aga see, mida vastab raportile rahandusminister: "Mina ei saa midagi teha, ministeeriumid opereerivad ülekantava rahaga eraldi ja rahandusministeerium on rohkem notariaalses funktsioonis, kes fikseerib tehtut." Ma arvan, et see on põhimõtteliselt vildakas arusaam juhtimisest. Kui keskset juhtimist riigis ei olegi ja öeldakse, et iga ministeerium opereerib iseseisvalt eesmärgiga kärbetest kõrvale hiilida – luues riigieelarve sisse omaette autonoomset elu elava eelarve –, siis tegelikkuses tuleb tunnistada, et põhiseaduslikku riigieelarvepoliitikat meil ei olegi. Seda on oma tähelepanekutes tõdenud ka õiguskantsler ja riigikontrolör," rääkis Reinsalu veel.

Reinsalu hinnangul peaks selle ülekantava raha – 1,7 miljardit – vähemalt osaliselt ära kärpima.

"Ma olen teinud korduvalt ettepanekuid, kui valitsus on esitanud lisaeelarveid või eelarve muutmise ettepanekuid: näha ette jooksva eelarveaasta mahu vähendamist justnimelt läbi valitsemiskulude vähendamise, mitte nende ületõstmist," ütles ta.

"Loomulikult ei ole kõik ülekantavad kulud iseenesest problemaatilised. On selge, et kui mingi investeering lükkub objektiivselt edasi, siis see on küll planeerimise vajakajäämine, aga raamatupidamislikus arvestuses reaalsus, kus kulutus realiseeritakse lihtsalt ajalise viitega. Kuid kui me vaatame näiteks valitsemiskulusid, siis ainuüksi selleks aastaks tõsteti valitsemiskulusid puhtalt sellel aastal kasutamiseks suvel ministeeriumide poolt ligikaudu 400 miljoni euro jagu," rääkis Reinsalu.

Reinsalu ütles, et kui pärast riigikogu valimisi Isamaa peaks saama võimule, siis oleks üks eesmärk muuta ka tegevuspõhise eelarve ja ülekantavate vahendite süsteemi.

"Loomulikult on see üks oluline element. 2028. aasta eelarve võetakse vastu juba põhimõtteliselt uute reeglite alusel ja minnakse üle kulupõhise eelarvestamise peale. Selleks, et seda saaks teha venitusteta, on vaja 2026. aastal koostöös ekspertide ja ametnikega need sammud ette valmistada, et ei tekiks asjatut logistilist müra. Loomulikult tuleb seda teha ja anda kvaliteetsem, nõudlikum käsitlus nendele ülekantavate vahendite džunglile," lausus Reinsalu.

Mullu jäi riigieelarvelistel asutustel kasutamata 2,15 miljardit eurot, millest umbes 1,7 miljardit kanti või kandus kulutamiseks tänavusse aastasse, selgub riigikontrolli analüüsist. Osa rahast ei olnud ministeeriumide kinnitusel plaaniski mullu kasutada ja muist jääki tekkis mitmeaastaste ja nihkuvate projektide tõttu.