Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna selgitas, et sellesügisestele keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes oli hunte Mandri-Eestis teada vähemalt 25 pesakonda, praeguseks on ameti sõnul andmed täpsustunud ning pesakondi on vähemalt 29.

"Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavaga on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda, samal ajal hoides nende tekitatavad kahjustused kontrolli all. Selleks, et 2026. aasta sügiseks ei oleks pesakondade arv suurkiskjate kavaga soovitud vahemikust suurem, tuleb praegustele teadmistele tuginedes suurendada küttimismahtu. Kokku andsime 18 küttimise lisaluba piirkondadesse, kus on vaja hundi populatsiooni ohjata," selgitas Türna. 

2. jaanuari seisuga on Eestis sel jahihooajal kütitud senini 55 hunti. 

Tehtud muudatuse tulemusel saab lisaks küttida Lääne-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti, Lääne-Viru ohjamisalal neli hunti, Pärnu-Rapla ohjamisalal kaks hunti, Tartu-Jõgeva ohjamisalal kaks hunti, Põlva-Tartu ohjamisalal viis hunti ja Viru ohjamisalal kaks hunti. 

Terioloog: huntide küttimine ei vähenda hundikahjusid

Hundiuurija, Tartu ülikooli terioloogia õppetooli teaduri Maris Hindriksoni sõnul pole siiski täpselt teada, kui palju meil hunte on, aga uus maht jääb selliste arvude piiresse, mida on viimastel aastatel kütitud, ja see ei oli üle mõistuse palju.

Hindrikson ütles, et hundikarja sigiva emase või isase küttimine ei ole karjade stabiilsuse mõttes kindlasti hea, ning tuleb loota, et jahimehed suudavad teha mõistlikke valikuid ja isendeid eristada ja lasta pigem nooremaid loomi.

"Ma usun, et tegelikult ühiskond nõustub sellise küttimislimiidi tõstmisega ja selline surve ka on ühiskonnas. Aga tuli just välja üks väga suur uuring, mis kogu maailmas, kogu hundi leviala piires uuris hundi suremuse põhjuseid ja Euroopas 80 protsenti on ikkagi inimesega seotud suremus. Inimene on hundile väga suure mõjuga liik," sõnas Hindrikson.

Zooloogi sõnul on hundikahjude vältimisel kindlasti ennetusega väga palju võimalik ära teha ja võrdleb olukorda sellega, et kui jalgratas õue jätta, siis mõnes kohas on nii, et hommikul seda enam alles pole.

"Mõistlik on koerad hoida toas või vähemalt mingis kõrvalhoones, ja et nad ei oleks ketis. Samuti aitavad traditsioonilised lammaste karjatusmeetodid, kus on karjane juures või pidada lambaid väiksemal alal, mida saab paremini piirata okastraadiga," sõnas ta.

"Põhiline, mida riik saab teha, on panna ennetusse raha, et kahjusid oleks vähem. Teiseks muidugi peaks Eesti saama aru sellest, et hundikahjustused ja huntide küttimine ei ole otseses seoses. See on kiire ja näiliselt tõhus viis, et jah, me teeme midagi selleks, et kahjustusi oleks vähem, aga tegelikult uuringud ei ole näidanud võrdelist seost, et mida rohkem on hunte, seda rohkem on kahjustusi," selgitas Hindrikson.

Keskkonnaamet: kui hunte küttida ei lubata, hakatakse neid mürgitama

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles ERR-ile, et kindlasti ei saa väita, et ennetusest rääkimine pole andnud tulemusi – on küll.

"Sest ennetuseks taotletud summad on aasta-aastalt tõusnud ning laiemas plaanis on kahjustusi vähem. Eelmisel aastal toimusid kõige suuremad murdmised Soomaa kandis, kus veiste karjatamisel suurtel luhaaladel on ennetustööde tegemine raskendatud. Mujal, kus on tehtud korralikud karjaaiad ning võetud ka karjavalvekoerad, on kahjustusi vähem," sõnas Kukk.

Kukk märkis, et huntide küttimise ja kahjude vähenemise uuringute tulemusi on erinevaid. "Mõned näitavad tugevamat seost, teised nõrgemat. Ei saa üheselt väita, et mõju üldse ei ole," lausus Kukk.

"Hunte on kütitud Eestis terve iseseisvuse aja. Oleme selle käigus suutnud nende arvukust oluliselt tõsta, et hunt oleks soodsas seisundis. Küttimislimiit on olnud vastutustundlik läbi aegade ning nii me tahame jätkata," ütles Kukk.

Kukk nentis, et peab ka arvestama, et küttimise keeluga kaasnevad riskid, millel võivad hundi populatsioonile olla hoopis negatiivsemad tagajärjed. "Euroopast on mitmeid näiteid, kus ühiskond pöördub selle liigi vastu. Toimub loomade mürgitamine ning salaküttimine, ei usu, et keegi tahaks meie huntidele selliseid tagajärgi," sõnas ametnik.

Kiskjakahjude hüvitamiseks ja ennetusmeetmete rakendamiseks maksis keskkonnaamet eelmisel aastal 2024. aasta eest välja ligikaudu 400 000 eurot.

2024. aasta eest maksis keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa. Kiskjate poolt tekitatud kahjusid kompenseeris keskkonnaamet ligikaudu 360 inimesele või ettevõttele üle 265 000 euro eest.

Keskonnaameti 2. jaanuaril välja antud korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul vaidega keskkonnaametile või kaebusega halduskohtusse.