Prügiuputus on Tallinna ühe kortermaja hoovis pidev, kuigi mahuteid tühjendatakse kaks korda nädalas. Kui viiekuupmeetrilistesse süvamahutitesse prügi enam ei mahu, panevad inimesed selle lihtsalt kastide kõrvale maha.

"Mina kolisin siia suvel. Hetke, kus ükski nendest kastidest üle ei aja, tuleb ette harva. Kord on täis olmejäätmed, kord on täis paber, kord on täis biojäätmed, vaid klaasi ma ei ole veel näinud täis olevat," rääkis Kristiine elanik Krister Paris.

"Kui olid need suured kotid siin varem, siis ma eile just rääkisin naabriga, kes rääkis, et ta eile tegi käte ja jalgadega endale teed, et pääseda natukene lähemale prügikastile," lisas Paris.

Ühistule on prügivedaja Eesti Keskkonnateenused andnud teada, et tehnilistel põhjustel pole prügivedu võimalik, aga asendusvedu mõni päev hiljem Parise sõnul ka ei pakuta. Prügivedaja kinnitusel jäi 1. jaanuaril vedu ära töötaja haigestumise tõttu ja poole aasta jooksul on tühjendamine lükkunud kolmel korral edasi. Küll olevat mitmel korral jäänud mahutid tühjendamata, sest need olid kinni pargitud.

"Tehakse pilt konteinerist, mille ümber on jäätmed, aga pildil ei ole maja ees seisvaid autosid, mis pargivad ligipääsu kinni või ei ole ka selgust, kas äkki see maja vajab täiendavat jäätmevedu," rääkis Eesti Keskkonnateenuste transpordijuht Oksana Romanova.

Romanova sõnul vastavalt hankele ei tohi näiteks Haabersti prügikaste tühjendav auto ära viia ka Kristiine prügi, ka ei tohi prügivedajad kastide kõrval olevat sodi ära viia, kui seda ei ole eraldi tellitud.

"See on lisateenus, see maksab raha, kui kliendiga ei ole kokkulepitud, et ta seda raha on nõus meile maksma, siis me ei tohi ise seda prügi ära viia," sõnas Romanova.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul linn prügiprobleemist teadlik ei ole, sest ühistud pole sellest teada andnud. Lepingu mittetäitmise korral peab linn tegema esmalt prügivedajale ettekirjutuse ja alles seejärel saab riburada trahve määrata.

"See tähendab ka seda, et tehakse riigihangete registrisse märkus, et tegemist on probleemse pakkujaga. Siis tekib õigus järgmistel hangetel pakkujat välistada," lisas Järvan.

Keskkonnateenustel on Talinnas sisuliselt monopol, vaid kaks hanget võitis pealinnale kuuluv Tallinna jäätmete taaskasutuskeskus. Konkureeriva prügifirma Ragn Sellsi juhi Kai Realo sõnul tulenevad probleemid sageli sellest, et omavalitsused soovivad odavaimat hinda. Võidab soodsaim, kes aga ei täida pea ühtegi nõuet.

Talle jääb näiteks arusaamatuks mil moel on võimalik hankel niivõrd soodsaid pakkumisi teha olukorras, kus tuleb soetada uut tehnikat, palgata töötajaid ning teha seda kõike ausalt makse makstes. Üks skeem on, et ettevõtetelt võetakse kõik tekkivad jäätmed, sõltumata nende tegelikust liigist, vastu olmejäätmete hinnaga. Lisaks muidugi ka jäätmete lõputu ladustamine, aga need teadaolevad nõksud ei peaks ka sellist hinnavahet õigustama.