Sotsiaalmeedias levib tulistamisest hulgaliselt eri nurkade alt filmitud videomaterjali, mis on seadnud kahtluse alla, kas võimuesindaja jõukasutus oli õigustatud.

Neljapäeval kogunes Minneapolisse ja naaberlinna St. Pauli tuhandeid meeleavaldajaid, kes skandeerisid ja kandsid plakateid, millel nõudsid ICE agentide lahkumist linnast.

Toimusid ka kokkupõrked meeleavaldajate ja korrakaitsjate vahel.

Välivormis föderaalagendid, sealhulgas piirivalve eriüksuslased, rivistusid St. Pauli lähedal asuva föderaalhoone ette, kus asub immigratsioonikohus, ja püüdsid suunata meeleavaldajaid teisele poole tänavat.

Neljapäeva hommikul kogunes ligikaudu 1000 meeleavaldajat föderaalhoone juurde.

Meeleavaldajad skandeerisid relvastatud ja maskides föderaalagentidele "häbi" ja "mõrvar".

Osa agente kasutas protestijate vastu pisargaasi ja piprakuule.

Meeleavaldustel tuvastasid korrakaitsjad rahva seas mehe, keda soovisid kinni pidada, ning asusid teda jälitama. Föderaalagendid trügisid meeleavaldajate sekka ja hakkasid rahvahulga tagasihoidmiseks tulistama piprakuule, vahendas CNN.

Neljapäeva hommikul ehitasid inimesed tulistamispaiga ristmikule barrikaade, kasutades puidust kaubaaluseid, prügikaste, rehve ja liikluskoonuseid.

"See on kaitseks sissesõitvate ja rammivate autode eest," ütles üks inimene CNN-ile.

Barrikaade valvavad inimesed ütlesid CNN-ile, et kuuluvad Minneapolise ja selle ümbruse immigrandikogukonda.

Kolmapäeval toimunud surmaga lõppenud tulistamine toimus ajal, mil Minneapolisse saadeti umbes 2000 föderaalagenti osana president Donald Trumpi administratsiooni viimasest katsest suruda maha illegaalset immigratsiooni.

Võimud ei tõtta agenti hukka mõistma

CNN-i teatel näitavad videod tulistamisest, et olukord pole üheselt mõistetav ning tulistamisele eelnenud sündmuste käik on endiselt ebaselge.

Riiklikud ja kohalikud ametnikud on kahtluse alla seadnud väite, et tulistamine toimus enesekaitseks.

Sisejulgeolekuminister Kristi Noem kaitses aga agenti, väites, et hukkunud naine üritas ametnikule autoga otsa sõita.

USA asepresident JD Vance kirjutas sotsiaalmeedias: "Selle naise surma võib pidada tragöödiaks, kuid samas tuleb tunnistada, et see on tema enda põhjustatud tragöödia."

"Ärge sekkuge ebaseaduslikult föderaalsete korrakaitsjate operatsioonidesse ega üritage meie ametnikke autoga alla ajada. Nii lihtne see ongi," lisas ta.

President Donald Trump nimetas kolmapäeval antud intervjuus The New York Timesile 37-aastase Renee Goodi surmavat tulistamist "jõhkraks olukorraks", märkides, et Good näis üritavat ICE agendile otsa sõita.

"Ma ei taha näha, et kedagi tulistatakse. Samuti ei taha ma näha kedagi karjumas ja üritamas politseinikest üle sõita," ütles ta väljaandele.

Pärast intsidendist tehtud turvakaamera salvestise vaatamist väljendas Trump aga ebamugavust. "See on kohutav vaatepilt," ütles ta video lõppedes. "Arvan, et seda on õudne vaadata. Ei, mul on valus seda näha."

Kui presidendilt uuriti, kas ametniku reaktsioon oli ülemäärane, süüdistas Trump hoopis endise presidendi Joe Bideni immigratsioonipoliitikat.

Politseiülem: pinged olid juba mitu nädalat kasvanud

Minneapolise politseiülem Brian O'Hara ütles CNN-ile, et linnas olid pinged kasvanud juba mitu nädalat enne kolmapäeval toimund surmavat tulistamist.

"Olen avalikult väljendanud muret, et võib juhtuda tragöödia – et mõni föderaalne korrakaitsja või tsiviilelanik saab raskelt viga või surma – ning et kasvanud pinged ja nende teemadega seotud tugevad emotsioonid võivad viia rahutusteni," sõnas O'Hara.

Ta lisas, et viis aastat tagasi oli Minneapolise linn USA-s toimunud kahjurohkete rahutuste keskpunkt.

Renee Good hukkus vaid miili (1,6 km) kaugusel paigast, kus 2020. aastal tapeti politsei poolt George Floyd.

Floydi surm vallandas ülemaailmsed rassismivastased meeleavaldused.

Osariigi ametnike sõnul tõrjus FBI nad tulistamise uurimisest kõrvale

Minnesota kriminaaluurimisbüroo (BCA) juht Drew Evans teatas, et büroo taandas end Renee Goodi surmaga lõppenud tulistamise uurimisest, kuna föderaalne juurdlusbüroo (FBI) keelas meeskonnal juurdepääsu juhtumi materjalidele.

Evansi sõnul otsustas FBI, et BCA ei pääse enam ligi "põhjalikuks ja sõltumatuks uurimiseks vajalikele toimiku materjalidele, sündmuskoha asitõenditele ega ülekuulamisprotokollidele".

Kuna ligipääs vajalikele tõenditele puudub, pidi BCA uurimisest vastumeelselt taanduma, ütles Evans.

Esialgu pidi intsidendi asjaolusid selgitama BCA jõukasutuse uurimise eriüksus ühisuurimises koos FBI-ga, kuid Evansi sõnul on föderaalbüroo oma seisukohta muutnud.

Evans märkis, et BCA eeldab FBI-lt põhjalikku ja täielikku uurimist, ning lisas, et meeskond on valmis ühisuurimist jätkama, kui FBI peaks otsustama oma lähenemist muuta.

BCA eriüksus loodi 2020. aastal sõltumatu rühmana, mis uurib korrakaitsjate jõukasutusega seotud vahejuhtumeid.