Trumpi konflikt Minneapolisega näitab vaibumise märke

USA president Donald Trump ja Minnesota osariigi kuberner Tim Walz pidasid esmaspäeval telefonikõne, mille leplikust toonist järeldati, et mõlemad pooled püüavad lahendada kriisi, mis vallandus, kui Trumpi käsul Minneapolise linna saadetud föderaalse immigratsiooniameti (ICE) agentide käe läbi hukkus kaks ameeriklast.
Teise märgina konflikti leevenemisest kinnitas Trumpi administratsiooni kõrge ametnik teateid, et Minnesotasse ICE-i operatsioone juhtima saadetud piirivalveametnik Gregory Bovino, keda demokraadid ja kodanikuvabaduste aktivistide on pidanud juhtunu üheks peasüüdlaseks, lahkub osariigist koos mõne sinna lähetatud piirivalveagendiga.
Anonüümsust palunud ametnik ütles, et Trumpi määratud riikliku piirivalveameti juhile Tom Homanile antakse ülesandeks Minnesota operatsioonide järelevalve. Trump oli eelnevalt juba teatanud, et Homan saadetakse Minnesotasse.
Esmaspäeval teatas üks teemaga kursis olev isik, et Bovino on oma praeguselt ametikohalt tagandatud ja ta naaseb oma endisesse ametisse peapatrullagendina California osariiki El Centro sektorisse USA-Mehhiko piiril. Allikas ütles ka, et Bovino läheb seejärel peagi pensionile.
Teine allikas kinnitas, et Bovino naaseb El Centro sektorisse, kuid ei avaldanud rohkem üksikasju.
Bovino ametist kõrvaldamisest teatas esmakordselt väljaanne The Atlantic esmaspäeval, viidates sisejulgeolekuministeeriumi ametnikule, mis teostab järelevalvet piirivalve ning immigratsiooni- ja tolliameti üle, ning kahele teisele muudatusest teadlikule inimesele. The Atlantic teatas ka, et Bovino peaks peagi pensionile minema.
Sisejulgeolekuministeeriumi pressiesindaja Tricia McLaughlin vaidlustas need teated, postitades sotsiaalmeedias, et Bovinot ei ole tema kohustustest vabastatud.
Pärast telefonikõnet Walziga ütles Trump, et ta on demokraadist kuberneriga sarnasel lainepikkusel. Meelemuutus toimus pärast seda, kui ta oli mitu nädalat tagasi saatnud mitu tuhat föderaalse immigratsiooniameti raskelt relvastatud agenti Minneapolise St. Pauli piirkonda illegaalsete immigrantide väljasaatmiseks, hoolimata osariigi ja kohalike võimude kindlast vastuseisust aktsioonile.
Walzi kantselei teatas, et tema ja Trump pidasid "produktiivse kõne", mille käigus president ütles, et kaalub osariigis immigratsiooniagentide arvu vähendamist. Ta ütles, et Trump nõustus ka andma USA sisejulgeolekuministeeriumile korralduse tagada, et osariik saaks nädalavahetusel föderaalagendi poolt maha lastud Alex Pretti juhtumit ise uurida.
Trump ja Minneapolise linnapea Jacob Frey teatasid samuti omavahelisest telefonikõnest. Hiljem kirjutas Trump sotsiaalmeedia platvormil Truth Social, et pärast nende arutelu on tehtud palju edusamme.
Frey sõnul oli Trump nõustunud, et praegune olukord ei saa jätkuda, lisades, et mõned föderaalagendid hakkavad teisipäeval linnast lahkuma.
Ootamatu telefonidiplomaatia puhang toimus kaks päeva pärast seda, kui föderaalagendid tulistasid Minneapolise tänaval immigratsiooniametnike ja protestijate vastasseisu ajal maha intensiivraviosakonna õena töötanud 37-aastase Alex Pretti. USA kodaniku Pretti tapmine on tekitanud terava avaliku vastureaktsiooni illegaalsete immigrantide massilise väljasaatmise operatsioonile.
Pretti tapmine laupäeval vastasseisu käigus ICE-i agentidega oli teine tulistamissurm Minneapolises jaanuaris, mille föderaalsed immigratsiooniametnikud toime on pannud. 7. jaanuaril tapsid ICE-i agendid Renée Goodi, kes oli püüdnud oma autoga immigratsiooniametnike tööd takistada ja siis minema sõita.
Arvamusküsitlused näitavad toetuse vähenemist Trumpi immigratsiooni puudutavale jõupoliitikale.
Esmaspäeval avaldatud Reutersi/Ipsose uuringu tulemused näitasid, et umbes 58 protsenti küsitlusele vastanutest ütles, et USA immigratsiooni- ja tolliagentide repressioonid on läinud liiga kaugele, samas kui 12 protsenti ütles, et nad pole teinud piisavalt ja 26 protsenti ütles, et agentide pingutused olid enam-vähem õiged.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters








