Trump keeldus lühiusutluses WSJ-le ütlemast, kas föderaalametnik, kes laupäeval Minnesotas ICE agentidega konflikti sattunud mehe maha lasi, käitus asjakohaselt ja ütles, et administratsioon uurib juhtunut.

Pühapäeval WSJ-le antud viieminutilises intervjuus ei vastanud Trump otse, kui temalt kaks korda küsiti, kas meditsiinitöötajat Alex Prettit (37) tulistanud ametnik tegi kõik õigesti. Edasisele pärimisele vastates ütles president: "Me uurime, me vaatame kõik üle ja tuleme välja kindla otsusega."

Valge Maja ametnikud on ICE ametnikku käitumist seni avalikult kaitsnud.

President kritiseeris Prettit, kelle immigratsiooniametnik laupäeva hommikul Minneapolise tänaval tappis, relva kandmise eest protestiaktsiooni ajal.

"Mulle ei meeldi mitte mingisugune tulistamine. Mulle see ei meeldi," lisas Trump. "Aga mulle ei meeldi ka, kui keegi läheb protestile ja tal on kaasas väga võimas relv koos kahe laetud salvega. See ei ole ka hea," jätkas ta.

Sisejulgeolekuministeerium teatas, et Prettil oli kaasas 9-millimeetrise kaliibriga poolautomaatne käsitulirelv.

Pretti filmis laupäeva hommikul Minneapolises tänaval ICE agente, kui ta nendega konflikti ja rüselusse sattus, mille käigus üks agent ta kohapeal maha lasi.

Tunde pärast tulistamist väitis sisejulgeolekuministeerium, et Pretti avaldas vägivaldset vastupanu tema relvituks tegemisele, kuni ametnikud olid sunnitud tema suunas kaitselaske tulistama.

Kuid The Wall Street Journali lisas, et ajakirjanike poolt üle vaadatud videokaadrid, mille olid filminud pealtnägijad, räägivad selle versiooni vastu. Videost on näha, kuidas föderaalametnik tõmbab maha surutud Pretti käest midagi ära. Vähem kui sekund hiljem tulistab agent mitu lasku tema pihta.

Väljaanne ABC News kirjeldas samuti videos nähtavat, kuidas Pretti tänaval kinni püüdnud piirivalve- ja tolliameti (CBP) agentidest üks on rüselusest väljumas käsirelvaga, mis näib vastavat relvale, mida föderaalametnike sõnul Pretti kandis. Enne esimese lasu laskmist on näha teist agenti oma käsirelva tõmbamas, samal ajal kui kolmas lööb korduvalt Prettit.

Videote ekspertiisi helianalüüsi kohaselt tulistati kokku vähem kui viie sekundiga kümme lasku. Pretti kuulutati sündmuskohal surnuks, kirjeldas ABC News.

"Videod näitavad, et see mees ei lähenenud CBP agentidele ähvardaval viisil," ütles endine sisejulgeolekuministeeriumi luureosakonna kõrge ametnik John Cohen, kes nüüd töötab politseikoolitaja ja ABC Newsi kaasautorina. "Seni nähtud videos pole midagi, mida [sisejulgeolekuministeerium] saaks tõlgendada nii, et ta saabus sellesse kohta kavatsusega neid piirivalveametnikke tulistada," ütles Cohen.

Trump süüdistas Minneapolise surmades demokraate

USA president Donald Trump pani pühapäeval süü kahe ameeriklase surma eest, kes on tänavu jaanuaris Minneapolises föderaalagentide käe läbi hukkunud, linnade ja osariikide demokraatidest juhtidele, kes on keeldunud koostööst immigratsiooniametnikega.

"Traagilisel kombel on kaks Ameerika kodanikku kaotanud elu selle demokraatide põhjustatud kaose tagajärjel," kirjutas Trump pikas postituses oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

Minneapolise operatsioonide juht Greg Bovino ütles pühapäeval pressikonverentsil, et viimases tulistamises osalenud föderaalagendid on viidud üle teise töökohta. Bovino sõnul tehti üleviimine agentide turvalisuse huvides.

"Meie töötajate turvalisus on äärmiselt oluline. Kavatseme tagada nende töötajate ohutuse," ütles Bovino ajakirjanikele.

Bovino sõnul pidi meest surmavalt tulistanud agent langetama otsuse sekundi murdosa jooksul. Ametniku sõnul selgitab juhtumi kohta läbiviidav juurdlus välja tõe laupäevaste sündmuste kohta.

Bovino nimetas nii laupäeval maha lastud Alex Pretti ja ka jaanuaris maha lastud Renee Goodi kahtlusalusteks, kes tegid rumalaid otsuseid. "Oletame, et käimas on pangarööv. Politsei tegeleb sellega ja siis otsustate teie sinna minna ja võib-olla midagi teha. See ei ole mingil juhul hea mõte," rääkis ta.

Pretti tapmine laupäeval vastasseisu käigus ICE agentidega oli teine ​​tulistamissurm Minneapolises jaanuaris, mille föderaalsed immigratsiooniametnikud toime on pannud.

7. jaanuaril tapsid ICE agendid Renée Goodi, kes oli püüdnud oma autoga immigratsiooniametnike tööd takistada ja siis minema sõita. 

Ekspresidendid kritiseerivad

Minneapolises laupäeval toimunud tulistamine peab olema kõigile äratuseks, et Ameerika Ühendriikide põhiväärtused on rünnaku all, ütlesid riigi endine president Barack Obama ja tema abikaasa Michelle Obama pühapäeval avalduses.

Endine president Bill Clinton taunis pühapäeval samuti Minneapolises juhtunut ja kutsus ameeriklasi üles protestima selle vastu, mida ta nimetas valitsuse vastuvõetamatuks tegevuseks.

"Meie kõigi, kes me usume Ameerika demokraatiasse, kohus on astuda välja, teha oma hääl kuuldavaks ja näidata, et meie riik kuulub endiselt meile, rahvale," ütles Clinton.

Trump vihjas võimalusele föderaalagendid linnast ära viia

WSJ artikli kohaselt andis Trump märku valmisolekust immigratsiooniametnikud Minneapolisest lõpuks ära tuua.

"Mingil hetkel me lahkume. Me oleme seda teinud, nad on teinud fenomenaalset tööd," ütles Trump WSJ-le, kuid ei andnud ajaraami, millal immigratsiooniameti (ICE) agendid võivad lahkuda.

"Jätame sinna finantspettuste [uurimise] jaoks teistsuguse rühma," lisas president.

Trump on viidanud osariigis toimunud laiaulatuslikule sotsiaalpettuste skandaalile kui põhjendusele immigratsioonikontrolli tugevdamiseks. "See on suurim pettus, mida keegi on näinud," ütles Trump intervjuus, kuid lisas: "Me arvame tegelikult, et Californiast saab veel palju suurem."

WSJ märkis, et USA immigratsiooni- ja tolliamet on laiendanud oma haaranguid suurtes linnades üle USA ning administratsioon on saatnud muuhulgas föderaalametnikke ka Minnesotasse hoolimata osariigi ja kohalike ametnike vastuseisust. Pärast seda, kui ICE ohvitser tulistas ja tappis Renee Goodi jaanuari alguses Minneapolises, kaitses Trump agentuuri tegutsemist ja nimetas tulistamist tragöödiaks.

Intsidendid võivad hakata vähendama vabariiklaste toetust

Trumpi nõunikud on nädalaid arutanud ICE agressiivset tegevust ning laupäevane intsident muutis selle arutelu veelgi pakilisemaks.

Lehe sõnul on mõned presidendi nõunikud hakanud arvama, et üha ebastabiilsem olukord Minneapolises võib kahjustada administratsiooni populaarsust ja seega ka vabariiklaste toetust, keda ootavad sügisel eest vahevalimised.

Mõned administratsiooni liikmed muretsevad, et avalik arvamus ja meeleolud on pöördunud administratsiooni immigratsioonialaste tegevuste vastu linnades ning mõned arutelud on keskendunud sellele, kuidas jätkata illegaalsete immigrantide väljasaatmist ilma meeleavaldajatega kokkupõrgetesse laskumata, ütlesid ametnikud. Trumpi nõunik Stephen Miller on aga jätkanud agressiivse immigratsioonipoliitikaedendamist, väites, et administratsioon ei tohiks Minneapolises järele anda.

Nõunike sõnul tegi Trump laupäeval kümneid telefonikõnesid senaatorite ja paljude administratsiooniametnikega, et arutada tulistamise juhtumit.

"Kui ma oleksin president Trump, mõtleksin ma peaaegu: olgu, kui linnapea ja kuberner kavatsevad meie ICE ametnikud ohtu seada ja on võimalus kaotada rohkem süütuid elusid, siis tasuks ehk minna mõnda teise linna ja lasta Minneapolise inimestel otsustada," ütles Fox Newsile Trumpi liitlane ja esindajatekoja järelevalvekomitee esimees, vabariiklane James Comer.

Trumpi administratsiooni ametnikud ütlesid, et plaanivad lähikuudel teha kampaania ICE kuvandi parandamiseks, näidates agentide tegevuse sisu mujal kui Minneapolises. Kuigi ametnikud on eraviisiliselt arutanud küsitlusi, mis näitavad, et avalikkus on nende tegevuse suhtes pahane, arvavad paljud administratsioonis, et tegevuse lõpetamine Minneapolises tähendaks alistumist vasakpoolsetele, ütlesid ametnikud.