Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul teatas loomapidaja lindude suremuse suurenemisest juba reedel, mille põhjal seati haiguse võimaliku leviku vältimiseks lindude pidamise kohale esmased kahtlusepõhised piirangud. 

"Talule kehtestati kohe kitsendused, mis seisnesid lindude ümberpaigutamise, tallu juurde toomise või välja viimise ning lindudelt pärinevate saaduste ja muu võimaliku nakkusohtliku materjali käitlemise keelamises. Lindudelt võeti ka proovid, mis eile laekunud uurimistulemuste põhjal kinnitasid eriti ohtlikku lindude gripi esinemist. Taudi edasileviku ärahoidmiseks hukatakse kõik seni veel elusolevad linnud ning nende ja juba varem hukkunud lindude kahjutustamine toimub PTA lepingupartneri ASi Vireen poolt. Lindude pidamisega seotud hoones viiakse läbi desinfitseerimine. Linnupidaja oli oma lindude pidamiskoha registreerinud PRIA põllumajandusloomade registris," selgitas Kalda.

"Taudipunkti ümber seatakse 10 kilomeetri raadiusega piirangutsoon, kuhu jääb 20 väikelinnupidajat ning kus kehtestatakse lindude  ja nendelt pärinevate saaduste liikumise piirangud. Kõik tsooni jäävad pidamiskohad on teatud ajaks PTA kõrgendatud tähelepanu alla," kirjeldas Kalda. 

Viimane linnugripijuhtum kodulindudel tuvastati eelmise aasta detsembri keskel Järvamaal, Järva vallas. Lisaks tuvastati eelmisel aastal linnugripp detsembri alguses Harjumaal, Viimsis. Samuti on praegusel hooajal linnugrippi tuvastatud valgepõsk laglel, luikedel, kajakal, merikotkal ja rebasel.

Lähiriikides on linnugripi olukord tõsisem. "Leedus on olnud detsembris kaks suurt puhangut, kokku 56 000 kodulindu. Rootsis on aasta lõpus tulnud taudi tõttu hukata üle 100 000 kodulinnu ning Poolas suisa üle 2,6 miljoni kodulinnu. Lätis oli puhang 50 kodulinnuga talus. Lisaks on lähiriikidest nii Lätis kui ka Soomes tuvastatud nakatumisi metslindudel," kirjeldas Kalda olukorda.