Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on ATH diagnooside arv viimase kolme aasta jooksul enam kui kahekordistunud – kui 2022. aastal oli aktiivsus- ja tähelepanuhäire 5700 inimesel, siis mullu juba 12 800-l.

Märkimisväärselt on diagnooside arv kasvanud just täiskasvanutel, nimetatud aastate jooksul on see peaaegu kolmekordistunud ja moodustab kogu diagnoositute arvust 70 protsenti.

Confido vaimse tervise kliiniku juht Mari-Liis Laanetu selgitab, et tegu on närvisüsteemi arengu iseärasusega, mis on olnud inimestel kindlasti varemgi olemas. Nüüd on aga teadlikkus suurenenud nii patsientidel kui arstidel.

"Sageli on märgata ka patsientidel, keda me oleme võib-olla aastaid näinud ja kes on muude muredega meie poole korduvalt ja korduvalt pöördunud. Ja siis on märgata seda algpõhjust seal rohkem," ütles Laanetu.

Täiskasvanute seas on aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoositud veidi enam kui pooltel juhtudel naistel, kuid alla 15-aastaste puhul on häire registreeritud 75 protsendil juhtudel poistel.

"Seda seostatakse eelkõige sellega, et meie diagnostilised kriteeriumid on sellised, mis rohkem keskenduvad võib-olla sellise poistel avalduvale aktiivsus- ja tähelepanuhäirele ja poistel on rohkem hüperaktiivsust ja see on see, mis rohkem silma hakkab," rääkis Laanetu.

Ka tervisekassa kulutused ATH ravimitele on hüppeliselt kasvanud. Kui aastal 2020 võttis neid ravimeid ligi 2700 patsienti ja tervisekassa kulu oli 566 000 eurot, siis mullu sai esialgsetel andmetel ATH ravimeid Eestis juba üle 17 000 patsiendi ja nende ravimite hüvitamiseks kulus tervisekassal 3,46 miljonit eurot. 

"Kui kasutatakse ravimeid, siis kõikidel ravimitel on kindlad rakendustingimused, et millistele patsientidele on ravimid näidustatud ning neile siis tervisekassa hüvitab, kas 75 või 90 protsendi soodusmääraga," ütles tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.

Sõltuvalt ravimist ja pakendi suurusest võivad ravimite hinnad küündida kuni 170 euroni.

"Eestis me rahastame kolme toimeainet ja neid kolme turustatakse kuue erineva nimetusega ravimpreparaadina," sõnas Hark.

ATH ravi ei tähenda aga tingimata ravimite võtmist.

"Neid ravivõimalusi on tänapäeval järjest rohkem. Me räägime ikkagi ka sellest, et kõige olulisemad on need elustiili sekkumised, et kõigepealt püüda seal korrektuure teha ja siis vaadata, kas meil on ka ravimite muid asju juurde vaja. See ei tähenda seda, et igal juhul kirjutatakse ravimid. Alati see oleneb ka patsiendi soovist. Ka sellest, kuidas ta toime tuleb. Mina tegelen täiskasvanud patsientidega ja aeg-ajalt on ka neid patsiente, kes ütlevadki, et mulle täiesti piisab sellest, et siis ma oskan ennast paremini juhtida ja ma praegu ravimit ei soovi," rääkis Mari-Liis Laanetu.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel esineb ATH umbes kaheksal protsendil elanikkonnast, seega Eestis on kindlasti see veel aladiagnoositud.