Mullu vähenes tulekahjude arv 2024. aastaga võrreldes 190 võrra, kokku oli 2025. aastal 2273 tulekahju. Ka kodudes juhtub tulekahjusid aasta-aastalt aina vähem. Eelmisel aastal oli kodudes 408 tulekahju. Päästjad tõid tulest välja 87 inimest.

Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega, kelle keskmine vanus on 67 eluaastat. Tules hukkunud on sageli joobes – selliseid oli 2025. aastal 56 protsenti. Pooled tulekahjud said alguse suitsetamisest – mullu hukkus sellest puhkenud tulekahjudes 16 inimest. Suitsuandur puudus 13 tules hukkunu kodus.

Tulekahjud tekitasid hoonetele kahju vähemalt 11,4 miljoni euro ulatuses, seda arvestamata hoones olevat vara. Samal ajal hoidis päästjate tegutsemine hoonetulekahjude korral varakahju ära hinnanguliselt 167,7 miljoni euro väärtuses.

Päästeameti kodulehe andmeil hukkus kümme aastat tagasi, 2015. aastal tulekahjudes 50 inimest, 2020. aastal 36 inimest.  

Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal 28 inimest, mida on 14 võrra vähem kui 2024. aastal. Hukkunute keskmine vanus oli 64 aastat. Alkoholi- või narkojoobes või joobekahtlusega olid 63 protsenti uppunutest. Kõige sagedamini uputi veekogust möödumisel või veekogu ületades (kaheksa inimest), kalastades hukkus viis inimest ja supeldes neli inimest. 11 inimese puhul ei ole täpselt teada, kuidas nad vette sattusid. Veeõnnetustest päästeti 39 inimest.

Päästeameti kodulehe andmeil hukkus kümme aastat tagasi, 2015. aastal veeõnnetustes 39 inimest, 2020. aastal 58 inimest.  

Päästjad päästsid erinevatest ohuolukordadest 214 inimest s.h 87 tulekahju- ja tulekahjuohu sündmustelt, 72 liiklusõnnetustelt, 39 veeõnnetustelt, seitse lennuõnnetuselt, kuus gaasilise reostuse sündmustelt ning kolm ohu likvideerimiselt. 

2025. aastal kasvas ühtne päästevõrgustik 5303 inimeseni. Nende seas on 2138 päästeameti teenistujat, kellest 1634 on valveteenistujad, lisaks 3165 vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat.

Eestis on 71 riiklikku komandot, neli pommigruppi, 119 vabatahtlikku komandot ja kaks reservpäästerühma. Ööpäev läbi on päästetöödeks valmis umbes 300 kutselist ja umbes 250 vabatahtlikku päästjat. Nende jõududega suudetakse päästeameti kinnitusel jõuda 15 minutiga appi 94 protsendile elanikkonnast.

Eelmisel aastal osalesid päästeameti meeskonnad kahel suurel rahvusvahelisel missioonil - 40 päästjat käisid kahes vahetuses Hispaanias, et olla abiks võitluses sealsete maastikutulekahjudega ning kaheksa demineerijat käisid kahes vahetuses Ukrainas Harkivi piirkonnas aitamas lahingumoona kahjutuks tegemas ja miinivälju puhastamas.

Päästeameti peadirektor Margo Klaos ütles teisipäeval korraldatud pressikonverentsil, et amet on viimase kolme aasta pingutuste tulemusel saavutanud esmase suutlikkuse sõjaaja elanikkonnakaitses. Mullu testiti esmakordselt üleriigilist ohuteavituse süsteemi EE-ALARM, sh käivitati ka sireenivõrgustik ning tänaseks on päästeamet kaardistanud 302 avalikku varjumiskohta, kokku ligi 250 000-le inimesele. Koolituste ja nõustamisega anti elanikkonnakaitsealaseid teadmisi edasi enam kui 120 000-le inimesele.

Päästeamet hakkab ohuteavituse süsteemi edaspidi testima regulaarselt. 2026. aastal on plaanis kolm suurt testi.