Kuidas olud hetkel Kiievis on? Kuidas sa tänase päeva jooksul elektrit oled saanud?

Meie olud on ikkagi rasked. Ega me elektrit eriti ei näe. Oleneb päevast. Me jälgime nii-öelda äpi kaudu, et palju me seda elektrit saame päeva jooksul.

Hommikul oli kaheks tunniks ja siis oli kadunud viieks tunniks. Siis tuli tagasi umbes üheks tunniks ja nüüd on jälle kadunud. Eks me ootame, millal see jälle tagasi tuleb.

Milline on temperatuur nendes ruumides, kus sina elad ja kus inimesed Kiievis elavad praegu?

Minul on isegi hästi veel. Meil on toas 10–12 kraadi umbes. Kui meil on elektrit, siis me kütame ka elektriradikaga, sest seinas olevad radikad on ikkagi väga külmad.

Keskkütet või kaugkütet on ikkagi väga minimaalselt ja kui ma nüüd vaatasin uudiseid, siis umbes 3000 majapidamist on täiesti ilma kütteta.

Kuidas inimesed hakkama saavad, kel tõepoolest toas sama külm kui õues ja õues on kõva pakane?

Eks nad siin leiutavad igasuguseid asju: kes paneb nii-öelda soojaveepudelid omale teki alla, kes ehitab tellistest ahjusid, mida kütetakse või köetakse küünaldega. Mõned kütavad köögis olevat gaasipliiti... See on lihtsalt reaalsus siin, et ega midagi muud teha ei ole. On kortereid, kus ikkagi toatemperatuur nüüdseks on langenud põhimõtteliselt ühe kraadini. Ma tean, et on selliseid juhtumeid, mis tekitab omakorda seda, et seinas veeküttel olevad radikad lõhkevad – need lihtsalt külmuvad puruks.

Kuidas te vett saate? Kuidas on võimalik end pesta ja käia WC-s?

Vett on. Meil vähemalt on siis vett, kui on elektrit. Kui elektrit ei ole, siis meil ei ole ka vett. Sel juhul on meil poest ostetud suured viieliitrised joogiveekanistrid ja kasutame seda varianti. Pesemata ei jää ega vetsus käimata, aga lihtsalt see olukord on raskendatud.

Kuidas inimesed antud olukorras hakkama saavad? Kas lahkutakse Kiievist või otsitakse mingisuguseid alternatiive, kuhu üldse minna?

Osa inimesi on lahkunud. Vähemalt Kiievi linnapea arutelu põhjal on lahkunud umbes 600 000 inimest – ma ei tea, kui tõene see on. Need, kellel on võimalus, on soetanud endale EcoFlow (kaasaskantav laadimisjaam - toim). Kellel on rohkem võimalust, on soetanud ikkagi generaatorid, mida kasutatakse nii-öelda rõdult.

Keskmine pension Ukrainas on 50 eurot kuus ja selle 50 euro eest endale ühtegi EcoFlow'd ostma ei hakka. Pensionäridel on veel raskem kui noortel inimestel, ma arvan.

Millised meeleolud valitsevad rindel?

Väsinud, aga ikkagi lootusrikkad. Endiselt alla pole keegi andnud. Lihtsalt on raske ja külm. Väga külm on rindel. Eks ma olen ka proovinud igalt poolt leida rohkem EcoFlow'sid või siis generaatoreid, mida rindele viia, et midagigi elus hoida, sest tänu nendele akupankadele ju toimivad ka kõik droonid. Soojendatakse ka varustust. See ei ole ainult enda soojendamiseks.

Olukord on ikkagi selline, et nad proovivad hakkama saada nii, kui vähegi on võimalik. Mina ikka veel ei ole seda allaandmist näinud, aga näen meeste ja naiste nägudest, et nad on järjest rohkem lihtsalt väsinud – nagu kõik on siin väsinud.

Praegusel hetkel kohati tundub, et rindel on võib-olla isegi turvalisem olla kui Kiievis, sest alles paar päeva tagasi oli siin Kiievis järjekordselt üks suurimaid rünnakuid kogu energiataristule. Mulle tundub, et Venemaa selles osas alla ei anna ja eks me siin iga päev ootame, et mis järgmiseks saama hakkab. Neil veel on energiataristuid, mida rünnata.

Täna hommikul tuli ka selline kurvapoolsem uudis – võib-olla, mis annab märku sellest, kui väga energiatöötajad siin rabavad– et töötajad, kes tagasid energia taastust, lihtsalt põhimõtteliselt surid ületöötamisest. Need töötajad siin on täpselt samasuguse väärtusega kangelased nagu mehed rindel. Seal ei ole mingit vahet. Inimesed näevad neid täpselt samasuguste kangelastena, sest nad tõesti töötavad ööpäevaringselt, et tagada kõigile soe vesi ja elekter.

Talv ei ole poole pealgi veel ja Ukraina on külm koht. Kui külm praegu Kiievis on ja mis need prognoosid näitavad?

Täna oli miinus kaheksa, eile oli miinus 10. Ta näitab väikest langust, aga kindlasti veel soojaks ei lähe. Õue ei kipu ja seal jalutamine on väga raskendatud, sest kõik tänavad on jää all. Absoluutselt igal pool, kuhu sa vaatad, on ainult jää. Tihti on niimoodi, et kui lähed metroosse, siis metroosse minevad sissekäigud on jää all. Inimesed näitavad pilte ka nende kortermajadest, kus trepikojad on kõik lihtsalt paksu jää all. Väga raske on ja ilmselt teistel ongi väga raske ette ka kujutada seda, mis siin kõik nagu toimub. Kõik proovivad hoida seda positiivset joont, aga see ongi niimoodi, et sa lähed välja ja üks hetk näiteks toidupoes on lihtsalt pilkane pimedus, sest järjekordselt võeti vool ära. Kuigi nad üritavad seda taastada, siis on väga raske prognoosida. Põhiline heli tänavatel on generaatorid.

Abi läheb vaja ikkagi järjest rohkem ja rohkem just sellepärast, et tegelikult abistajaid on järjest vähem. Inimesed on väsinud sellest kõigest ja eks nad varsti väsivad ilmselt võib-olla ka sellest, et keegi kogu aeg räägib, kui palju seda abi vaja on, aga tegelikult on olukord ikkagi raske ja kriitiline endiselt.