Siseminister Igor Taro sõnul ei ole tegu pelgalt tehnilise muudatusega, vaid tugeva ja vajaliku sõnumiga, et riik võtab perevägivalla juhtumeid väga tõsiselt.

"Selle eelnõu eesmärk on pakkuda perevägivalla ohvritele – ennekõike naistele ja lastele – rohkem kaitset ning turvatunnet. Vägivald ei ole kunagi ainult füüsiline. Ka psühholoogiline terror, hirm ja majanduslik kontroll on sama hävitava mõjuga. Ohver vajab aega ja ruumi, et traumast taastuda, abi otsida ja teha oma eluga seotud otsuseid turvaliselt," ütles Taro.

Praegu saab politsei kehtestada viibimiskeelu kuni 12 tunniks. Muudatusega pikeneks maksimaalne aeg kuni 72 tunnini. See on oluline näiteks nädalavahetustel, mil kontaktset abi on raskem saada ning ohver jääb sageli üksi keerulisse olukorda. Pikem aeg annab võimaluse otsida ajutist peavarju, konsulteerida spetsialistidega, vältida vägivallatseja manipulatsiooni ning teha rahulikult järgmised otsused, kuidas sellest olukorrast välja tulla.

Lisaks võimaldab pikem periood politseil koostada põhjaliku ohuhinnangu ning taotleda kohtult vajadusel pikemaajalisi piiranguid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse ka uus mõiste – oluline oht, mis annab politseile õiguse sekkuda juba eskaleerunud sõnalise konflikti korral.

"Politseil peab olema võimalus füüsilise vägivalla ennetamiseks. Sageli jõuab füüsiline vägivald sinnamaani alles pärast pikka psühholoogilise surve perioodi. Uus regulatsioon aitab politseil sekkuda varasemas faasis ja vältida olukorra ohtlikuks muutumist," selgitas Taro.

Eesti praegune 12-tunnine viibimiskeeld on Euroopa Nõukogu ekspertide hinnangul ebapiisav ega vasta Istanbuli konventsiooni nõuetele. Ka rahvusvaheline praktika toetab pikendamist. Näiteks Lätis on viibimiskeeld kuni 8 päeva ja Leedus 15 päeva.

"Euroopa eksperdid on selgelt öelnud, et praegune tähtaeg ei võimalda ohvrile piisavat kaitset, ei anna talle aega abi leidmiseks ega turvalise plaani koostamiseks. Meie kohus on tagada, et ükski inimene – eriti laps – ei jääks vägivalla vangiks," rõhutas Taro.

Taro erakonnakaaslane justiitsminister Liisa Pakosta on 72-tunnise viibimiskeelu kehtestamise suhtes kriitiline, sest see annaks politseile liiga suure otsustusõiguse ja ohustaks ka inimeste põhiõigusi. Pakosta arvates pole riigikogusse saadetud eelnõu päris lõpuni põhiseaduspärane ja ta kirjutas sinna oma seisukohad juurde. Riigikogu menetluses ootab ta eelnõusse muudatusi.

"Õigusriigis ei käi väga suur põhiõiguste riive nagu nipsust, vaid seal tuleb ikkagi lisada vea vähendamise mehhanism juurde ehk lihtsas keeles öelduna tähendab see seda, et me peame kaitsma inimest riigi vigade eest, me peame kaitsma inimesi riigi ülemäärase ülemvõimu eest ja me peame aitama ohvreid, et ei tohi tekkida sellist olukorda, kus politseil on lihtsam lihtsalt inimene kodust välja tõsta, mitte alustada menetlust," lausus Pakosta.

Pakosta sõnul jätab politsei praegu suurel hulgal juhtudest menetluse alustamata, isegi kui seaduse järgi pidanuks seda tegema. Politsei lükkab aga kriitika tagasi, öeldes, et menetluse algatamiseks peab olema kuriteo koosseis, kuid tihti on mängus hoopis vaimne vägivald või oht millekski hullemaks. Samuti rõhutab politsei, et viibimiskeelu kehtestamise protsess on korrakaitseseaduses paigas ja patrullidele selge.

"Siin me räägime ju sellest, kas olukorda hinnatakse adekvaatselt ehk tegelikult see ei ole mingisugune meede, mida rakendatakse automaatselt, vaid tuleb kaalutleda ja selleks on just lähisuhtevägivalla juhtumitel riskide hindamised. Me regulaarselt patrullpolitseinikke ka koolitame, kuidas seda teha," sõnas PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.

"Ma tuletan meelde, et lähisuhtevägivalla juhtumites on kõige suurem probleem ikkagi vägivallatsejaga, mitte politsei tegevusega. Minu jaoks siseministrina on vastuvõetamatu, kui me hakkame rääkima, et me peame siin kuidagi ühele kaalukausile panema vägivallatseja ja ohvri õigused. Loomulikult, kõik õigused peavad olema tagatud, aga prioriteet peab olema ohvrikaitse," sõnas Taro.

Politsei rakendas 2024. aastal viibimiskeeldu 491 korral. Enamasti ei alustata nendel juhtudel kriminaalmenetlust, kuid viibimiskeeld võimaldab ohvril (sh lastel) saada esmast tuge ning politseil koguda lisatõendeid.

Statistika näitab, et perevägivald on Eestis jätkuvalt laiaulatuslik ja varjatud probleem. 2023. aastal oli paarisuhtevägivalda kogenud 41 protsenti naistest;
2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu, neist 65 protsenti olid paarisuhtevägivalla juhtumid; hinnanguliselt on 30 protsenti juhtudest kannatanuteks või pealtnägijateks lapsed. Justiits- ja digiministeeriumi analüüsid kinnitavad, et ka vägivalla pealt nägemine on laste jaoks traumaatiline ning seda käsitletakse lapse väärkohtlemise vormina.

Eelnõu varasem taust

ERR kirjutas 6. oktoobril, et siseministeerium esitas kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tekib politseile võimalus kohaldada avalikus kohas viibimise keeldu ka mitte kõrgendatud ohu korral.

Eelnõu kohaselt pidi olema võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.

Eelnõu seletuskirjas seisis, et eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks oli kavas muuta ohutaset, millega on viibimiskeeldu võimalik rakendada.

Lisaks, kuna suur osa perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise tähtaja pikendamine seniselt 12 tunnilt 72 tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike kontaktnõustamise näol.

Siseminister Igor Taro loobus eelnõust juba järgmisel päeval, põhjendades, et viibimiskeelu kohaldamise lävendit vähendava eelnõu suhtes on olnud ministeeriumide ametnike vahel möödarääkimisi ning et edasi liigutakse nüüd ainult peresuhtevägivalda puudutava osaga ning rahvakogunemiste keelamiseks mõeldud ohulävendi vähendamine on eraldi teema.