"Mõte on, et me ei loo midagi uut, vaid paneme selle funktsiooni juba olemasoleva keskuse juurde," ütles mereväe mereoperatsioonide keskuse ülem kaptenmajor Ardo Riibon ERR-ile.

"Praegu on igas riigis mereväe juures olemas mereoperatsioonide keskus, aga probleem on selles, et mereväed ei tegele igas riigis tsiviilkaubalaevade või tankerite jälgimisega. Tegeletakse sõjalaevadega, nii vastase kui ka liitlaste omadega. Tsiviillaevanduse monitoorimine ja juhtumitest teavitamine on tihti rannikuvalve või piirivalve ülesanne," rääkis Riibon.

"Et infovahetus oleks koordineeritud, oli igal riigil vajadus deklareerida konkreetsed keskused. Eesmärk oli mitte luua uusi struktuure, vaid kasutada olemasolevaid, tagades varilaevastikuga seotud infovahetuse ööpäevaringselt," lisas ta.

Võrgustikule pani aluse kohtumine Vihulas

Riibon rääkis, et algatusele pani aluse 2025. aasta 16. mail Eestis Vihulas toimunud Läänemere riikide välisministrite kohtumine, kus allkirjastati vastav memorandum. "See pidi adresseerima taristuintsidentide teemasid ja looma eeldused, et olla võimalikuks sabotaažiks paremini valmis. Sealt sai see alguse ja läheb kokku ka Euroopa Komisjoni merelise julgeoleku strateegiaga (Maritime Security Strategy)," ütles Riibon.

Seejärel võttis projekti vedamise enda kanda Soome. "Selles valguses toimus esmane kohtumine eelmise aasta novembris Soomes, kus soomlased seda plaani esitlesid, et selline võrgustiku loomine on vajalik," rääkis Riibon.

Ta lausus, et iga riik sai üleande siseriiklikult kokku leppida, milline see keskus olema saab ja kes selle funktsiooni enda kanda võtab, kes hakkab varilaevastiku alast informatsiooni teistega jagama, koondama ja ka vastu võtma.

Lisaks infovahetusele on Riiboni sõnul plaanis analüüsida varilaevastiku tegevust ja kaardistada ühised riskid ning seetõttu on merevägi määranud ka riskianalüütiku, kes hakkab nendes küsimustes Eestit esindama.

Riibon rääkis, et algatusega seonduvalt on plaanis läbi viia ka erinevaid rahvusvahelisi õppusi.

Ta ei osanud praegu öelda, millal võrgustik täieliku töövõime saavutab.

"Nii palju kui mina tean, ei ole see veel aktiivne. 1. jaanuariks pidid Läänemere riigid oma keskused nimetama ja kontaktid andma, mida me ka tegime. Praegu ootame soomlastelt edasisi juhiseid ja kontaktide nimekirja. Aga tõenäoliselt on see kohe tulemas, et sellega edasi saaks liikuda," lausus ta.

Lisaressurssi merevägi ei vaja

Riiboni sõnul lisaressurssi või uusi inimesi merevägi uute ülesannete tõttu ei vaja.

"Teeme oma mereala seiret igapäevaselt niikuinii. Oluline on see, et meil tekib võimalus kogutud infot teiste keskustega jagada ja saada neilt eelhoiatust huvipakkuvate laevade kohta juba enne, kui need meie merealale jõuavad," sõnas Riibon.

"Merevägi oma seiretegevust ja patrull tegevust juba praegu teeb sellises mahus, mis vastab meie võimekusele. Me seal midagi rohkemat teha ei saa. Küll aga me saame olemasolevad inimesed, kes nii või naa seda tööd juba igapäevaselt teevad - mereala seiravad ja olukorrateadlikkust üleval hoiavad - neil tekib lihtsalt võimalus seda teistega paremini ja efektiivsemalt jagada. Eeldus on, et me tahaksime saada teistelt riikidelt mingis mõttes eelhoiatust huvipakkuvate laevade kohta. Et kui nemad on märganud midagi, siis nad seda meiega jagavad ja meie saame oma seirefookust konkreetselt suunata mingitele laevadele selle asemel, et kõiki jälgida," lausus Riibon.

Vajadus luua ühine infovahetusplatvorm

Riiboni sõnul on tulevikus plaanis luua ka ühine platvorm infovahetuseks.

"Platvormi loomine ei ole lihtne ja esimeses etapis seda tõenäoliselt ei tule. Sellest on räägitud, on käidud välja, et ära kasutada Euroopa Liidu poolt välja töötatud platvorm, aga selle juurutamine võtab aega ja konsensust kõikide Läänemere äärsete riikide vahel. Seda veel ei ole. Minu tunnetus on, et esialgu jääb infovahetus tõenäoliselt e-mailide ja telefoni peale, et saaks alustada olukorrateadlikkuse jagamisega. Samas on aru saadud, et ühist infovahetuse platvormi on ka vaja," ütles ta. 

Riibon ei osanud veel öelda, kuidas Soome hakkab täpsemalt koostööd tegema Läänemerel tegutseva NATO operatsiooniga Baltic Sentry. Ta märkis, et Eesti vahetab selle operatsiooni raames Baltic Sentrys osalevate üksustega infot igapäevaselt.

"On räägitud, et selline infovahetus Baltic Sentrys osalevate üksustega on vajalik, aga põhimõtted on alles paika panemisel," ütles ta.

Baltic Sentrys osalevad laevad tegelevad oma patrullis ka seirega ja oma panuse annavad ka lennuvahendid.

Läänemere mereseirekeskuste võrgustikus osalevad Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Taani.

Soome piirivalve andis esmaspäeval korraldatud pressikonverentsil teada, et valmistab koos teiste Läänemeremaade ja Euroopa Komisjoniga ette Soome lahe mereseirekeskuse käivitamist, et kaitsta seal asuvat kriitilise tähtsusega merealust taristut.

NATO alustas eelmise aasta jaanuaris, vastusena reale intsidentidele, kus Läänemere põhjas oli kahjustatud elektrikaableid, telekommunikatsiooniühendusi ja gaasijuhtmeid, missiooni Baltic Sentry (e.k. Läänemere vahimees), saates regiooni täiendavaid sõjalaevu ja patrullima lennukeid.