Roosu talu lambalaudas on vallandunud tallepalavik. Järgmised kolm kuud on seal nüüd nii, et peaaegu iga päev tervitab pererahvast uus tall.

"Poegimata lambad on eraldi. Kui nad nüüd poegivad ära, siis me nad tallega paneme nii-öelda privaatboksi ehk siis ema saab talledega parema kontakti luua. Meil on lihtsam jälgida, kas ta on ternespiima kätte saanud, kas kõik on okei ja siis laseme ta juba teiste talledega ja teiste poeginutega kokku," rääkis Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg.

Roosu talu lambakari on 280-pealine. Veel paar talve tagasi oli seal laudas 350 lammast, ent hundirünnakute tõttu kaotati 100 lammast. See tähendab, et kui tavapäraselt on noorkari laudast müüdud lihaloomadeks, siis nüüd on rõhk karja taastamisel.

"Eks me tegelikult enne neid suuri hundirünnakuid jõudsime sinnamaale, kus müüki minevate lammaste hulk oleks pidanud kasvama, et me ei pidanud enam nii palju põhikarja täienduseks loomi jätma. Aga nüüd suurest luust utt-tallesid me müüa ei saa, kuna nendega peame jälle karja üles ehitama, see lihtsalt mõjub rahakotile," lausus Rosenberg.

Rosenberg lisab, et huntide vähemaks küttimine on tema olukorda oluliselt leevendanud, kuna näiteks möödunud suvel viidi ära vaid üks lammas.

"Kui väita nüüd, et jaht ei mõjuta huntide rünnakuid, siis kindlasti mõjutab. Kuna neile on ikkagi piir peale pandud, neid on ära kütitud ja see ikkagi kõvasti leevendab," sõnas ta.