Rääkides Ukrainale lubatavatest julgeolekutagatistest, ütles Kalm, et see osa koosneb mitmest paketist. "Üks on Euroopa poolt juhitav tahtekoalitsioon ja eraldi on ukrainlastel kõnelused ameeriklastega. Segane on see, kas ameeriklaste roll on täiendav või osa tahtekoalitsioonist. See kõik on natuke segane. Mul on tunne, et vaadates, kuidas ameeriklased räägivad, ei ole asjad veel lõplikult kokku lepitud. Nad üritavad hoida seda õhus, et ukrainlasi survestada. Muidugi tahaksid ukrainlased võimalikult kiiresti kokku leppida, sest see annaks neile läbirääkimistel Venemaaga lisakaardi," ütles Kalm.

"Vaadates läbirääkimiste käiku, siis ka ameeriklaste suhtumine sellesse, kas ukrainlased on koostööaltid või mitte, kõigub päevast päeva tugevalt," lisas ta.

Kalmu sõnul on ukrainlastel on igasugune õigus seista enda eest ja mitte loovutada territooriumi. "Esiteks on see neil kõige paremini kindlustatud ja sellest loobumine paneks Ukraina edasistes rünnakutes märksa halvemasse seisu. See oleks väga demoraliseeriv inimestele, kes sõdivad oma elu hinnaga, kui me lihtsalt anname selle ilma sõjata ära. Pluss see mentaalne signaal – sa mõjud kaotajana, kui annad ära midagi, mida keegi ei ole isegi vallutanud. Ma arvan, et ukrainlastel on igasugune õigus oma territooriumi eest seista," rääkis Kalm.

Kalm ei arva, et ameeriklased on venelastele Ukraina tagaselja midagi väga Ukrainale kahjulikku kokku leppinud.

Saatejuht Reimo Sildvee küsis ka hinnangut Venemaa lubaduse kohta mitte pommitada Ukraina energiataristut suurlinnades käesoleva nädala lõpuni.

"Natuke ongi segane, kus täpselt ja millal see kokkulepe tuli. Ühtepidi oli juttu, et see tehti eelmisel nädalavahetusel, kui esmakordselt toimusid nii-öelda kolmepoolsed kõnelused, kus venelased ja ukrainlased omavahel otse kokku leppisid. Seal oli tehtud selline härrasmeeste kokkulepe, et ei pommitata. Aga see rongi pommitamine ja muud asjad olid siis nii-öelda tööõnnetused, sest kõigile ei jõudnud sõnum kohale, et ei tohi pommitada. Siis on olnud juttu ka sellest, et Trump ja Putin vestlesid omavahel ning Trump palus Putinit, et nädal aega ei pommitataks. Samas on küsimus selles, millal see kõne toimus, sest kui vaadata Valge Maja lehekülgi, siis nad pole detsembrist saati rääkinud. Väga huvitav, kuidas see kommunikatsioon omavahel toimus," rääkis Kalm.

Kalmu sõnul võisid venelased sellise sammuga nõustuda seetõttu, et siis ka ukrainlased ei pommita nende infrastruktuuri. "Nii ei kannata ka venelased Venemaal, kus on samuti külm. Võib-olla on see ka selline venitamise taktika. Tuled sellises asjad vastu, näitad, et sa oled see normaalne, kes pingutab, samal ajal kui teine pool on jälle see, kes ei ole asjadega nõus," sõnas Kalm.