President Alar Karis viitas kirikute ja koguduste seaduse muudatust tagasi lükates, et arvestades juba kehtivat õigust ja sellest tulenevaid võimalusi julgeolekuohtu ohjeldada, piisaks seaduse muutmisel koguduste puhul vaid halduslike ja majanduslike sidemete keelust vaenuliku võõrriigi kirikuga ning õpetusse pole vaja sekkuda. Presidendi õigusnõuniku sõnul oli seaduse sõnastus algselt kavandatud kujul segadust tekitav.

"Meie seadused muutuvad järjest ujuvama sõnastusega dokumentideks, mille puhul inimene sageli juristi abiga ei saa aru, mis temalt nõutakse. Mis on kohustuslik talle, mis on lubatud. Ühelt poolt rõhutatakse, et see ei hõlma õpetuslikke sidemeid, teisalt öeldakse, et hõlmab. Kuidas siis ka ei ole, oluline on, et oleks selgus. See on riigi julgeoleku huvides, et oleks see selgus. Sellisel juhul on võimalik seda seadust rakendada, sellisel juhul on vaidlusi vähem, sellisel juhul on ka palju väiksem võimalus, et Eesti saab negatiivse otsuse mõnest rahvusvahelisest kohtust," lausus presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo.

Riigikohtus vabariigi valitsust esindanud vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul on kavandatava seaduse praegune sõnastus täpne ning seaduse muutmine annaks võimaluse ohule ennetavalt reageerida.

"Selle seadusega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas välisriigist, näiteks Venemaalt, lähtub Eestile konkreetne julgeolekuoht. Kui seda konkreetset julgeolekuohtu ei lähtu, siis kogudused ja kirikud ei pea Eestis mitte midagi tegema. Kui see oht lähtub, siis tuleb katkestada seotus selle välisriigi kirikuga. Siin me paneme kaalukausile kaks asja: Eesti julgeolek ja teisalt kiriku seotus. Kumb on olulisem? Olulisem on Eesti julgeolek," ütles Jõks.

Eesti kristliku õigeusu kiriku esindajad jäid seisukohale, et kanoonilisi sidemeid Moskva patriarhaadiga ei ole võimalik lõpetada ka siis, kui seadus selleks kohustab.

"Side on ikkagi vene õigeusu kirikuga kui emakirikuga. Et seda sidet katkestada, sellele saavad vastata ainult teoloogid ja kiriku inimesed ise ja nemad on öelnud, et nad ei saa. See tähendaks pattu, hülgamist, oma identiteedi vahetamist," sõnas Eesti Kristlik Õigeusu Kiriku esindaja Artur Knjazev.

Kalmo sõnul olid täna kohtus kõlanud selgitused kirikute ja koguduse seaduse osas oluliselt täpsemad seaduse algsest sõnastusest.

"Täna tegelikult valitsuse esindajad sõnastasid selle seaduse palju täpsemalt, nüüd, olles võtnud juriidilist õigusabi, sealhulgas on see täpsemalt sõnastatud. Kui see oleks algusest peale sellisel kujul olnud, oleks võib olla president selle välja kuulutanud," lausus Kalmo.

Riigikohus kujundab seaduse osas seisukoha märtsi lõpuks.