Kõlvart kirikuseadusest: oleme suure ringiga tagasi samas kohas, kus ennegi
Riigikohtu otsus kirikute ja koguduste seaduse põhiseaduslikkusest ei loo küsimuses õigusselgust ning lõppkokkuvõttes ollakse nüüd asjas suure ringiga tagasi samas kohas, kus enne seaduse riigikogus vastuvõtmist, ütles Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.
Kõlvarti sõnul tõestas riigikohtu otsus, et president Alar Karise pöördumine nende poole, et aru saada seaduse põhiseaduslikkusest, oli õigustatud.
"Seaduse sõnastus tõepoolest on probleem ja ei anna piisavalt õigusselgust. Huvitav on ka see, et tegelikult see otsus ei sündinud üksmeelselt," viitas Kõlvart kuuele riigikohtu kohtunikule, sealhulgas kohtu esimehele Villu Kõvele, kes seaduse vastu esitasid eriarvamuse.
Ühtlasi ütles Kõlvart, et otsus asjas õigusselgust siiski ei toonud.
"Ka täna seadusandja või seadusandlus pakub võimalusi takistada, lõpetada, aga ka karistada, kui on tuvastatud tegevus, mis kannab ohtu riigile või põhiseaduslikule korrale," lausus ta.
Kõlvarti hinnangul seisnes seaduse peamine probleem selles, et sõnastus pakkus laia tõlgenduse, mis on võimalikud seosed igasuguse organisatsiooni tegevuse lõpetamiseks.
Riigikohtu otsus püüdis poliitiku sõnul seda kitsendada ning nüüd on vajalik, et side oleks püsiv, rahaline, administratiivne ja, kõige olulisemalt, ka riigile ohtu kujutav.
"Me oleme suure ringiga tagasi samas õiguslikus seisus, nii palju, kui mina sain riigikohtu esimehe jutust aru," ütles Kõlvart ning rõhutas, et kui organisatsioon tekitab ohtu riigikorrale, saaks nende tegevust juba praegu karistada ning isegi lõpetada.
"See side ei saa olla abstraktne või ajalooline, see peab olema sisuline ja konkreetne. Kui see on sisuline ja konkreetne, siis vastavad paragrahvid kriminaalseaduses või seadusandluses on ka praegu olemas," selgitas poliitik.
Milline peaks välja nägema Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku või Pühtitsa kloostri (tuntud ka kui Kuremäe klooster) edasine tegevus, pole Kõlvarti sõnul nüüdki selge.
"Meid ootavad, ma arvan, uued kohtumenetlused juba konkreetsete juhtumite puhul. Needsamad Kuremäe kloostri nunnad ütlevad, et see, mis seob nende tegevust välismaa organisatsiooniga – Vene Õigeusu Kirikuga – on kanoonilised sidemed," ütles Kõlvart ning lisas: "Midagi uut me ei ole saavutanud, aga vaidlused hakkavad tekkima edaspidi niikuinii."
Peaminister Kristen Michal ütles, et seadus on jõustunud, kuid hoogtööks ei lähe. Usuvabadus peab olema tagatud, kuid mitte piiri tagant.
"Sellesse ei saa teised riigid, teiste riikide poliitilised organisatsioonid sekkuda. Nüüd peab siseministeerium konsultatsioone pidama. Aga see on kindlasti pikk protsess. See ei ole kindlasti üleöö," sõnas Michal.
Lauri Läänemets, siseminister kirikuvaidluse algusperioodil, ütles, et riigikohtu otsus kordab seaduse mõtet - alluvussuhted Kremliga võiks kirik ise katkestada. Kui ei, otsustab kiriku sundlõpetamise kohus kõige viimase sammuna ja põhjendatult.
"Ja see protsess ei ole lihtne ka Eesti ühiskonna jaoks. Sest Venemaa kasutab nüüd kõikvõimalikke viise, et Eestit lõhestada ja siinset vene kogukonda Eesti vastu pöörata," lausus Läänemets.
Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et midagi pole teha, sest Eestis asuv kirik ei saa Moskva kontrolli all olla, aga ennustas, et kohtuskäimist veel tuleb.
"Õigeusu kirik ei oleks Moskva Patriarhaadi kontrolli all. Selle seaduse pinnalt, mis on presidendi poolt välja kuulutatud, tuleb see selliselt jõustada. Selline segane formuleering, mis seaduses valiti ja millele ka riigikohus osundas, küllap ta veel jõuab kohtutes testimisele hilisema menetlemise käigus, aga see ei ole vabandus mitte midagi tegemiseks," sõnas Reinsalu.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev ütles, et riigikohtu otsus näitab, et jõustunud seadust poleks üldse vaja olnud, sest olemasolevad seadused reguleerivad valdkonda piisavalt.
"Aga seaduseelnõu algatajad olid teisel arvamusel. Nüüd riigikohus põhimõtteliselt andis mõista, et see ongi niimoodi - me oleme tagasi nullpunktis pärast kogu seda lugu, mis kestis siin päris pikalt," ütles Belobrovtsev.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: Intervjueeris Ingrid Landeiro











