Riigikogu võttis 9. aprillil 2025 vastu kirikute ja koguduste seaduse, mille president jättis 24. aprilli 2025. aasta otsusega välja kuulutamata.

Riigikogu võttis 18. juunil 2025 seaduse muudetud kujul uuesti vastu, kuid president jättis 3. juuli 2025. aasta otsusega ka selle välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku seadust veelkord arutada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.

Riigikogu võttis kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse 17. septembril 2025 muutmata kujul uuesti vastu. Seejärel esitas president 3. oktoobril 2025 riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

President leidis, et vaidlustatud seadus piirab ebaproportsionaalselt usuvabadust ja ühinemisvabadust. Taotluses peetakse problemaatiliseks esmajoones vaidlustatud seaduse osa, millega keelatakse usulistel ühendustel muu hulgas õpetuslikud sidemed välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline lai ja ebaselge keeld ei ole presidendi hinnangul proportsionaalne.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutas presidendi taotlust tänavu 3. veebruaril avalikul kohtuistungil. Kuna kolleegiumil tekkisid asja arutamisel põhimõttelist laadi erimeelsused, muu hulgas vaidlustatud seaduse õigusselguses, vajalikkuses ja mõõdukuses, andis kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle üldkogule.

Üldkogu on riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.