Mitmed muidu riigile kuulunud muuseumid on aastate jooksul muuseumite reformi tuules muutunud sihtasutusteks. Eesti Rahva Muuseumist saab aga tulevikus avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tagab ERM-ile suurema sõltumatuse oma ülesannete täitmisel.

"Muuseumid pakuvad teenuseid ja täidavad ülesandeid, mille puhul demokraatlikes ühiskondades ei peeta heaks tavaks, et riik sinna otseselt sekkub, aga praegu riigiasutusena on ERM otseselt täitevvõimu kontrolli all," põhjendas muutust kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa.

Teine pool Reismaa sõnul on puhtpraktiline finantsautonoomia.

"ERM, mis olulise osa oma eelarvest teenib omatuluna, vajab palju paindlikumat igapäevast finantside korraldust, kui riigiasutuse vorm seda võimaldab."

Detsembris pöördus ministeeriumi poole ka riigikogu kultuurikomisjon ettepanekuga töötada välja seaduseelnõu, mis reguleeriks ERM-i avalik-õiguslikku staatust. Praegu on koostamisel seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, kooskõlastusringile jõuab see paari nädala pärast.

"Kirjeldame seal ära probleemid, eesmärgid, võimalikud lahendused. ERM-i ülesannete laiendamise mõttes oleme kaalunud seda, et ta võtaks üle ennistuskoja Kanut ja selle ülesanded, mis on praegu vabaõhumuuseumi koosseisus tegutsev konserveerimis- ja digiteerimiskeskus. See läheb ühe lahendusvariandina ka VTK-sse sisse," ütles Reismaa.

Eesti Rahva Muuseumi direktori Laura Kipperi sõnul on osalised sel teemal ka kohtunud.

"Nägime seda võimalust, et ERM-i konserveerimisvaldkonna kompetentside arendamist, mis meie vaatest on ka väga oluline kogu valdkonnale. Saaksime kaasata laiemalt, kui me räägime ka Eesti riigile kuuluvatest kogudest, nende uurimist, hoidmist, säilitamist oma tugevustega. See on kindlasti laual ja sellega töötame igapäevaselt."

Kuna muuseumivaldkonnas puudub praegu ka teadus-arenduskeskuse rolli täitev institutsioon, siis on arutluse all seegi, et teaduskeskuse roll võiks jääda tulevikus samuti avalik-õiguslikule ERM-ile.

"ERM on läbi kogu oma ajaloo Eesti museoloogia arendamisele ja mõtestamisele kaasa aidanud oma teadustegevusega ja me seda teeme kahtlemata edasi. Meie jaoks on oluline, et see saaks selgelt sõnastatud ka meie otsese ülesandena, mis annaks sõltumatust ja mandaati teaduse ja arendusega tegeleda ka riigi vaatest," selgitas Kipper.

Esialgse ajakava järgi võiks seaduseelnõu omakorda kooskõlastusringile minna aprillikuu lõpus, riigikokku hiljemalt sügisistungijärgu alguses. Uues juriidilises vormis võiks ERM tööd alustada aga järgmise aasta esimesest aprillist.