Tallinna kommunaal- ja ettevõtlusvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan kirjutas Postimehes, et jäätmemajanduses tuleb riigi poolt tõsine maksutõus, sest segaolmejäätmete käitlemise hind kasvab 75 protsenti.

Ta tõi välja, et Jõelähtme prügilas kolmekordistub ladestustasu alates 1. juulist ning kehtestatakse uus põletustasu segaolmejäätmetele, mis on 60 eurot tonni kohta.

"Pealinna elanikele on põletustasu mõju otsene, sest kõik Tallinnas kogutud segaolmejäätmed veetakse Iru põletustehasesse, kuna suure biojäätmete sisalduse tõttu ei sobi need prügilas ladestamiseks," lausus Järvan.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles ERR-ile, et olmeprügi hind lõpptarbijale ei kasva 75 protsenti.

"Tallinna abilinnapea jätab selles väites kõrvale jäätmereformi põhiloogika – liigiti kogumine aitab kulud kontrolli all hoida, eesmärk on just segaolmejäätmete mahtu vähendada," selgitas Jaanisoo. "Jäätmete liigiti kogumisel väheneb segaolmejäätmete kogus mitu korda ning need moodustavad majapidamise jäätmetekkest kõigest viiendiku, enamik on tegelikult pakendid."

Jaanisoo lisas, et kui jätta liigiti kogumata, siis segaolmejäätme ühe konteineri tühjendus kallineb saastetasu tõusu tõttu umbes 30–95 senti olenevalt konteineri suurusest.

Asekantsler tõi välja, et kui Tallinn plaanib praegused jäätmelepingud üles öelda, siis uued lepingud peavad sisaldama võimalust jäätmeid mugavalt liigiti koguda ehk kodu lähedal ära anda ka pakendi- ning paber- ja kartongjäätmeid.

"Seejuures on pakendiseaduses fikseeritud, et inimene maksab jäätmereformi rakendamisel nende konteinerite tühjenduskorra eest maksimaalselt 50 senti," märkis Jaanisoo.

Praegu on pakendijäätmete kohustuslik vedu korraldatud kehtivate lepingutega juba üheksas kohalikus omavalitsuses ning vabatahtliku teenusena saab seda tellida rohkem kui 60 omavalitsuses.

Neil kümmekonnal omavalitsusel, kes pole veel loonud elanikele vabatahtlikku teenust, tuleb Jaanisoo sõnul just nüüd tegutseda ja teha kehtivate lepingute kõrvale ka hange pakendijäätmete veole, mis annab inimestele võimaluse kulud kontrolli all hoida.

"Seniks aitab kulusid kontrolli all hoida avalike konteinerite süsteem," lisas asekantsler.

Kristjan Järvan ütles ERR-ile, et tema hinnangul on ministeeriumi seisukoht eluvõõras, sest kui jäätmereform juulist jõustub ja ühiku hind tõuseb, ei vähene olmeprügi kogus otsekohe kaks korda ehk elanikel tuleb ikkagi senisest rohkem maksta. Järvan peab süüdlaseks Reformierakonda ja märkis, et olukorra lahendamiseks tuleks jäätmereform tagasi võtta.

Eesti kodudes tekib aastas sadu tuhandeid tonne olmejäätmeid ja praegu neid põletatakse või ladestatakse prügilatesse. Jäätmereformi eesmärk on muuta jäätmete liigiti kogumine lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks ning suurendada hüppeliselt jäätmete kasutust toorainena.

Kortermajadel hakkab olema üldjuhul neli konteinerit: segaolmejäätmete, biojäätmete, vanapaberi ja kartongpakendite ning plast- ja metallpakendite oma. Klaaspakendite kogumise lahenduse otsustab kohalik omavalitsus.

Ladestatud olmejäätmete maht peaks reformi mõjul vähenema peaaegu nullini.