Vaatamata suurenenud riigikaitselistele kulutustele vähenes valitsussektori eelarvepuudujääk maksulaekumiste toel eelneva aastaga võrreldes poole protsendi võrra SKP-st. Samas püsib riigi rahanduslik seis jätkuvalt pingeline ning sel aastal süveneb defitsiit jätkuvalt kasvavate kaitsekulude tõttu, ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Makse laekus mullu 15,5 miljardi euro eest, mida on 1,5 miljardit ehk 10,9 protsenti rohkem kui aasta varem. Mullused riigieelarves prognoositi maksude laekumiseks veidi alla 15 miljardi euro ehk kasvu 8,3 protsenti. Riigieelarve seletuskirjas oli eesmärgiks nominaalse eelarvepuudujäägi hoidmine kolme protsendi tasemel SKP-st.

Võrreldes 2024. aastaga suurenes maksulaekumine 2025. aastal summaliselt enim füüsilise isiku tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu tõttu. Aasta lõikes on nende laekumisi mõjutanud lisaks maksumäärade tõusule ka tugev palgafond, mis kasvas aasta jooksul 5,1 protsenti, ütles MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.

2025. aasta detsembris laekus makse 111,4 miljonit eurot rohkem kui eelneva aasta detsembris, kokku 1,5 miljardit eurot.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus mullu 12 kuuga üle kolme miljardi euro. Laekumine kasvas 12 kuuga summaliselt enim ehk kokku 498 miljoni euro võrra, detsembris ligi 33 miljonit eurot. 

Sotsiaalmaksu laekus aastaga ligikaudu 5,2 miljardit eurot, mida oli 261 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Detsembris suurenes sotsiaalmaksu laekumine eelneva aasta detsembriga võrreldes 7,7 miljoni euro võrra.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus aastaga 1,1 miljardit eurot, mis on 162 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Laekumise kasvu põhjus oli peamiselt 2025. aasta jaanuaris jõustunud maksumäära tõus, mis tõi selle kuu tulumaksulaekumisse erakordselt suure summa, märkis MTA.

2025. aastal rohkem muudatusi ei tehtud ning plaanitud maksumäära tõus 2026. aastaks jäi ära. Seetõttu kujunes juriidilise isiku tulumaksu laekumine ülejäänud aasta jooksul üsna sarnaseks 2024. aasta igakuiste laekumistega.

Käibemaksu laekus aastaga ligikaudu 4,2 miljardit eurot ehk umbes 330 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal, mis tähendab ligi üheksaprotsendist kasvu. Detsembris laekus käibemaksu ligikaudu 12 miljonit eurot rohkem kui detsembris aasta varem. Kasvu toetas suuresti suvel tõstetud käibemaksumäär, mille mõjud kajastusid terve ülejäänud aasta jooksul, aga ka e-kaubanduse stabiilne kasv ning sügiskuudel hoogustunud kütusemüük, ütles MTA.

Käibemaksu laekumisse panustasid suurimate sektoritena jae- ja hulgikaubandus ning ehitussektor, kus mullu võrreldes 2024. aastaga käibemaksulaekumine summaarselt ka kõige rohkem kasvas.

Kõiki aktsiise kokku laekus aastaga ligi 1,1 miljardit eurot, mis on 57,6 miljonit eurot enam kui 2024. aastal. Suurima osa laekumisest andis kütuseaktsiis, moodustades umbes poole aktsiiside kogulaekumisest. Aastaga on laekunud kõiki aktsiise rohkem kui 2024. aastal – kütuseaktsiisi ligikaudu 37 miljonit eurot, tubakaaktsiisi üle 10 miljoni euro, alkoholiaktsiisi üle 3 miljonit euro, elektriaktsiisi 4,5 miljonit eurot ja pakendiaktsiisi umbes 49 000 eurot rohkem. Aktsiiside laekumist mõjutasid maksumäärade tõusud, aga ka kütuse ja tubakatoodete tarbimisse lubatud mahtude kasv.

Tervisekassas suur puudujääk

Tervisekassa lõpetas aasta 88 miljoni eurose puudujäägiga. Puudujäägi põhjuseks on kulude kiire kasv, mida on vedanud tervishoiuteenuste kallinemine eriti pärast koroonakriisi ja teenusevaliku laienemine, ütles Klaos.

"Kuigi tegemist on viimase 15 aasta sügavaima miinusega, on tulemus prognoositust siiski parem. Aasta kokkuvõttes laekus ootusest veidi paremini sotsiaalmaksu ning ka tervishoiuteenustele kulus vähem. Muud kulud, nagu ravimid, erinevad hüvitised ja asutuse enda tegevuskulud olid ootuspärased," lausus ta.

Kuna sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja muud tulud ei suuda enam kuludega sammu pidada, püsib tervisekassa finantsseis keerulisena ka lähiaastatel. Sarnast puudujääki planeeritakse ka järgmisteks aastateks. Tervisekassa aastakulud on üle 2,5 miljardi euro ning reservide maht veidi üle 600 miljoni euro.

Töötukassa seis on prognoositust parem, lõpetades aasta 19 miljoni eurose ülejäägiga. Töötukassa kogukulud lähenevad miljardile eurole ning reservide maht on sarnaselt tervisekassale veidi üle 600 miljoni euro. Lähiaastateks prognoositakse töötukassale väikest ülejääki.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk kasvas aasta lõpuks 83 miljoni euroni.

Keskvalitsuse puudujääk ulatus aasta lõpuks 379 miljoni euroni, mis aasta lõpus kasvanud kulude tõttu ületas veidi prognoositud taset. Eelneva aastaga võrreldes aitas eelarve olukorda parandada tugev maksulaekumine. "Seevastu käesoleval aastal prognoosime kaitsekulude suurenedes puudujäägi märgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid," ütles Klaos.

Maksuvõlg oli 1. jaanuari 2026 seisuga kokku 367,6 miljonit eurot, maksuvõlg suurenes aasta jooksul 25,5 miljoni euro võrra. Enim maksuvõlgu oli aasta alguse seisuga ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, töötlevas tööstuses ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas.

Ajatatud maksuvõlga oli 1. jaanuari 2026 seisuga 52,5 miljonit eurot.

Maksuvõlglaste arv suurenes detsembri jooksul enam kui 32 200 isiku võrra, kellest üle 28 900 on füüsilised isikud. Võlglaste arvu kasvu mõjutas mootorsõidukimaksu teise osamakse tähtaeg 15. detsembril ning detsembrikuu lõpus uute maksuteadete tasumise tähtaegade saabumine, märkis MTA.

Võrreldes möödunud aasta algusega on maksuvõlglaste arv kahekordistunud – 1. jaanuari 2026 seisuga oli maksuvõlglasi üle 78 600.

"Kogu aasta jooksul on maksuvõlglaste arv kahekordistunud ennekõike mootorsõidukimaksu kohustuste tõttu. See on loogiline, kuna puudutab väga suurt hulka maksukohuslasi, kelle võlgnevused moodustavad siiski väikese osa kogu maksuvõlast. Teistes maksuliikides on võlglaste arv aasta algusega võrreldes püsinud stabiilne," ütles Roosimaa.

Mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelneva aasta taset viiendiku võrra välistoetuste ning kaupade ja teenuste müügitulu kasvu tõttu. Kasvu põhjuseks oli muuhulgas ka sõidukite registreerimistasu kehtestamine, märkis rahandusministeerium.