RKAS-i majandusaasta aruande kohaselt võtsid nad eelmisel aastal senisest jõulisema rolli riigi kasutatavate pindade vähendamisel, keskendudes eelkõige büroopindadele. Mullu valminud arendustest tähtsamad olid Tartu kohtumaja renoveerimine, sisekaitseakadeemia õppekeskuse moodulhoone ning keskkonnaagentuuri Harku ilmakeskus.

Ebavajalikku vara müüs RKAS 14,7 miljoni euro eest. Viimase kolme aasta jooksul on RKAS müünud 105 kinnisvaraobjekti koguväärtusega üle 55 miljoni euro.

Eelmise aasta suurim müügitehing oli juugendstiilis büroohoone Tallinnas Tõnismäe tänaval, mida olid eri aegadel kasutanud nii justiits- kui ka haridusministeerium ja mille hinnaks kujunes enampakkumisel 4,51 miljonit eurot.

Rahvusarhiivi endine hoonetekompleks Tallinnas Maneeži tänaval müüdi 3,86 miljoni euroga ning Mustamäe tee 33 büroohoone 2,45 miljoni euroga.

Veel üks üle miljonieurostest tehingutest tehti Tartus, kus RKAS müüs 1,6 miljoni euroga Veski tänaval asuva endise kohtuhoone, ja Tallinna kesklinnas, kus kortermaja müüdi 1,2 miljoni euroga. Ülejäänud kümne objekti müügitulu moodustas kokku 1,1 miljonit eurot.

Sellel aastal kavatseb RKAS müüa kinnisvara 12 miljoni euro eest ja suurimate müüdavate objektide hulgas on näiteks sadamaala Tallinnas Süsta tänaval, endine Liivalaia kohtumaja kinnistu, mille detailplaneering ootab kehtestamist, ning Vesilennuki 14 Noblessneri sadama piirkonnas.

Käive langes 8,8 miljoni euro võrra

RKAS-i müügitulu oli mullu 177,2 miljonit eurot, mida oli 8,8 miljoni võrra vähem kui 2024. aastal. Üüritulu saadi aasta jooksul 106,5 miljonit eurot ja see summa kasvas veidi üle viie miljoni euro võrra, tingituna üürile antud uute arendusobjektide valmimisest ning riigilt üle antud kinnisvara mõjul kasvanud haldusportfellist, aga ka üüri indekseerimisest.

Ettevõtte ärikasum oli 79,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,7 miljoni euro võrra. Puhaskasumiks kujunes 62,1 miljonit eurot, mis vähenes 2024. aastaga võrreldes 5,6 miljoni euro võrra. Vähenemise põhjusena tõi RKAS aruandes välja üheksa miljoni euro võrra kasvanud dividendide tulumaksu kulu.

Aasta jooksul investeeriti kokku 74,5 miljonit eurot ja võrreldes 2024. aastaga kasvas see summa 7,8 miljoni euro võrra.

RKAS-i juhatuse liige Janek Lepp ütles ERR-ile, et kinnisvarainvesteeringuid finantseeriti mullu kolmest toetusprojektist ning investeeringutoetused kajastusid kasumiaruandes summana 39,1 miljonit eurot.

Lepp lisas, et tänavustest arendusobjektidest on töös loodusmaja Taru, maaelu teadmuskeskuse aretuskeskus 2, Võru riigimaja, Võru eriettevalmistuse taristu politseile ja piirivalvele ning sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoone.

Kasutatava pinna põhjal on RKAS-i aktiivses kinnisvaraportfellis kõige rohkem – 39 protsenti – haridusministeeriumi valitsemisala asutusi, kellega on sõlmitud nii üüri- kui halduslepinguid. Nende seas on palju gümnaasiume ja kutseõppeasutuste hooneid. Kasutatava pinna poolest järgnevad siseministeerium 22 ja justiitsministeerium 12 protsendiga.

Keskmiselt töötas RKAS-is mullu 237 inimest ja nende arv oli täpselt sama nagu eelnenud aastal. Tööjõukulud koos sotsiaalmaksuga olid kokku 14 miljonit eurot, samas kui 2024. aastal olid need üle kahe miljoni euro võrra suuremad.