Seekordne Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumine toimub Brüsselist eemal, uhkes lossis. Selle mõte on vabas vormis rääkida murest, et Euroopa ei saa olla vaid muuseumite ja vanade häärberite maailmajagu. Vaja on majanduslikku jõudu ja sellega on kiire.

"Kui sa tahad olla geopoliitiline jõud, peab sul olema, kas tugev sõjaline jõud või majanduslik jõud. Me oleme tugev majanduslik jõud, aga me peame kindlasti olema tugevamad," lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

Prantslased ja sakslased tahavad näidata, et suurriikide omavahelised erimeelsused tuleb Euroopa nimel unustada. President Macron ja liidukantsler Merz astusid kaamerate ette koos.

"Me tahame Euroopa Liidu muuta kiiremaks, me tahame selle muuta paremaks ja üle kõige me tahame, et Euroopas oleks konkurentsivõimeline tööstus," sõnas Merz.

"Surve meile kasvab. Konkurents meile kasvab. Mõnikord on see ebaaus nagu suur Hiina surve või ameeriklaste kehtestatud tollimaksud ja nende survestustaktika. Kõigele sellele peab vastama," sõnas Macron.

Nende sõnul tuleks nüüd ära teha palju sellest, mida soovitas endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi oma raportis juba poolteist aastat tagasi - ühtse turu täiustamine, maailmast uute partnerite leidmine ja seal, kus vaja Euroopa tööstuse eelistamine ning innovatsiooni rahastamine.

Erilist tähelepanu pöörati ka kõrgele energia hinnale.

"Kui me ei lahenda probleeme Euroopa tasemel, ei suuda me vastata kõige tõsisemale murele, mis ohustab meie ettevõtete konkurentsivõimet. See on energiahind," lausus Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

"Heitkogustega kauplemissüsteem vajab reformi, aga see on väga delikaatne arutelu. Me peame pidama kinni kliimaeesmärkidest ja me peame targalt kohandama süsihappegaasikvoodi hinda meie tööstusele. See on liiga kõrge ja vähendab nende konkurentsivõimet," sõnas Belgia peaminister Bart de Wever.

Ka Eesti peaminister Kristen Michal tõdes, et süsnikukvoodi hind on tõusnud kõrgustesse, mida algul ei prognoositud.

"Teisest küljest selle sama rahaga panustakse jälle riikide erinevate objektide eelarvetesse. Kasvõi majade soojustamisse või ühendustesse. Eks kõik peavad üle vaatama selle. Meie valmisolek igatahes energeetikas neid samme astuda, mis hinda alla suruvad, on olemas. Peame kindlasti arutama seda," ütles Michal.