Macron ja Merz kritiseerisid Brüsselis toimunud tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa püüdlusi luua kontakt Kremliga, selgub viie asjaga kursis oleva diplomaadi ja ametniku ütlustest.

Allikate sõnul koondusid Macroni ja Merzi taha Venemaa suhtes kõige karmimat joont hoidvate liikmesriikide juhid ning Taani ja Hollandi liidrid. Mitmed riigijuhid asusid aga hoopis Costa poolele.

Politico hinnangul toovad viimased ebakõlad päevavalgele EL-is hõõguvad pinged seoses suhtumisega Venemaasse ja sellega, kes peaks rääkima Euroopa nimel. 

Eesti peaminister Kristen Michal ütles ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris, et Euroopa Liit ei saa astuda vahendaja rolli, sest see piiraks Ukraina aitamist. Läbirääkimised saavad toimuda vaid Ukraina ja Venemaa vahel.

"Sõnumid, et me vajame mingeid kõrvalisi uksi või kanaleid nendeks läbirääkimisteks, ei ole kindlasti õiged. Eesmärgiks on ikkagi see, et Putin peab lõpuks nõustuma Volodõmõr Zelenskõi ja Ukraina tingimustega" lisas peaminister.

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas rõhutas, et kui ka läbirääkimistega alustakse, peab selle käigus Venemaale esitama nõudmised.

Küsimusele, kas neid ettevalmistusi praegu tehakse, et avada mingi formaalsem suhtlus , vastas Kallas: "See on ka meediast läbi käinud, et mingi sagimine siin ja seal käib. Seetõttu on minu sõnum olnud ka, et küsimus ei ole ju et kes räägib, vaid mida te sinna rääkima lähete. Minu arvates, mis on mureks just idatiiva riikidel, on see, et miks kedagi idast või kedagi, kes Venemaad tegelikult tunneb nendesse läbirääkimistesse või kokkupuudetesse, ei kaasata? Paraku on ajaloos väga palju halbu kogemusi nii lähiajaloos kui ka kaugemas ajaloos, kus sellised läbirääkimised või läbikäimised Venemaaga ei ole osadele riikidele Euroopas väga hästi lõppenud."

Kes peaks suhtlema Putiniga?

EL on juba kuid arutanud, millist suhtlust ja kas üldse peaks Putiniga pidama. Samuti seda, kes peaks seda juhtima. Küsimuse pakilisus on kasvanud pärast seda, kui USA president Donald Trump sõlmis esialgse rahuleppe Iraaniga ja andis Prantsusmaal varem sel nädalal toimunud juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumisel mõista, et tema tähelepanu on pöördumas tagasi Ukrainale.

Viie ametniku andmetel võttis Costa kabinetiülem Pedro Lourtie viimaste nädalate jooksul kahel korral ühendust Moskva ametnikega. Kuna USA juhitud püüdlused lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu näivad olevat ummikseisus, siis on Euroopa pealinnad jagunenud küsimuses, kui palju tuleks eelistada diplomaatiat Ukraina aitamisele lahinguväljal.

Neljapäeva õhtul toimunud arutelu Venemaa ja Ukraina üle paljastas kahe peamise leeri tekkimise. Arutelu peeti teema tundlikkuse tõttu ilma abide ja isegi mobiiltelefonideta ning kestis kavandatust kaks tundi kauem.

Macroni ja Merzi seisukoht on, et aeg Putiniga rääkimiseks ei ole õige. Kui see hetk kätte jõuab, siis peaksid ohjad haarama Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi moodustatud niinimetatud E3 rühm.

"Ma arvan, et Prantsusmaa president on asjad õigeks seadnud ja õigesse järjekorda pannud," ütles Prantsusmaa valitsusametnik, kes andis mõista, et Macron esitas tippkohtumisel Costale oma argumendid.

Teised riigijuhid asusid vastupidisele seisukohale ja ütlesid, et see on Euroopa Liidu roll ja toetasid Costat.

"Esimene küsimus on, kas Putin tahab läbi rääkida. Seni ei saa Euroopa Liitu esindada keegi teine peale Costa," ütles Belgia peaminister Bart De Wever kõnelustelt lahkudes väljaandele.

"Kui Putin näitab üles valmisolekut läbirääkimisteks, siis ma usun, et me peame uuesti otsustama, kuidas me edasi läheme," lisas Bart De Wever.

Kõigile ametnikele ja diplomaatidele tagati Politico poolt anonüümsus, et rääkida suletud uste taga toimunud aruteludest.

Kahe ametniku sõnul paljastas neljapäevaõhtune tippkohtumine veel mitmeid murdejooni. Lisaks Costa ja E3 lõhele olid Itaalia ja Poola nördinud oma väljajätmise pärast esialgsetelt kõnelustelt E3 ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel enne tippkohtumist.

Teised Euroopa Liidu ametnikud seadsid kahtluse alla miks peaks ühenduse esindamise enda kanda võtma Euroopa Ülemkogu ja mitte Euroopa Komisjon või Euroopa välisteenistus.

"Mõned riigid olid Venemaaga ühenduse võtmise pärast raevus," ütles üks asjaga kursis olev Euroopa diplomaat.

"Mitmed riigijuhid said kõnedest teada alles pärast nende ilmumist meedias ja olid selle peale vihased," ütlesid veel kolm diplomaati.

Costa meeskond kinnitas, et kontaktide ainus eesmärk oli luua suhtluskanal, et õige hetke saabudes oleks Venemaaga diplomaatiline kanal Euroopa Liidu huvide kaitsmiseks. Kontaktid olid lühikesed ega sisaldanud midagi sisulist.

Ühe diplomaadi sõnul teavitas Costa ametkond enne kõnede toimumist Saksamaad, Prantsusmaad, Ühendkuningriiki ja Euroopa Komisjoni. Kolm teist diplomaati väitsid aga, et Berliini polnud hoiatatud.