Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 13. veebruaril kell 22.15:

- Trump ärgitas Zelenskit kokkuleppeks Venemaaga tegutsema;

- Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest;

- Zelenski: Ukraina on kõnelusteks valmis, kuid Venemaa vaikib;

- Leht: Zelenski ei allkirjasta rahulepet, kui peab seda halvaks;

- Šmõhal: Vene rünnakute järel on elektrivarustuse seisukord keeruline;

- Venemaa ründas Odessa energiataristut;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 800 sõdurit.

Trump ärgitas Zelenskit kokkuleppeks Venemaaga tegutsema

USA vabariiklasest riigipea Donald Trump ärgitas reedel Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit sõlmima kokkulepet Venemaa sissetungi lõpetamiseks, väites, et ka Moskva soovib tehingut teha.

"Zelenski peab hakkama tegutsema," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele.

"Venemaa tahab tehingut teha ning Zelenski peab tegutsema hakkama, vastasel juhul laseb ta käest suurepärase võimaluse. Ta peab tegutsema," rääkis Tump.

Kreml: Ukraina kõnelused toimuvad Genfis 17.-18. veebruaril

Kreml teatas reedel, et järgmine USA vahendatud kõneluste voor Ukraina sõja lõpetamiseks toimub 17.-18. veebruaril Genfis.

"Järgmine kõneluste voor Ukraina konflikti lahendamiseks toimub samas kolmepoolses Venemaa-USA-Ukraina formaadis 17.-18. veebruaril Genfis," teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Erinevalt hiljutistest Abu Dhabi kõnelustest, kuhu saadeti kõrged sõjaväeametnikud, juhib Peskovi sõnul Venemaa delegatsiooni Kremli nõunik Vladimir Medinski – karmi liini pooldav endine kultuuriminister, kes juhtis ka varasemaid ebaõnnestunud kõneluste voore Türgis.

Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest

Viimase ööpäeva jooksul hukkus Venemaa rünnakutes Ukraina vastu vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada, teatasid reedel piirkondlikud võimud.

Ukraina õhujõudude teatel kasutas Venemaa öö jooksul üht Iskander-M ballistilist raketti ja 154 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 111 drooni. Vähemalt 22 drooni ja rakett jõudsid sihtmärkideni, tabades 18 asukohta. Kahe koha juures registreeriti allakukkunud rusude tekitatud kahjustusi.

Donetski oblastis hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest, nende seas kaheksa-aastane poiss, ning neli inimest sai vigastada Kramatorski linnas. Samuti rünnati Tšerkaske küla, kus hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest.

Eraldi rünnakutes said kolm inimest vigastada Malotaranivka külas ja veel kolm Družkivka linnas, teatas oblasti kuberner Vadõm Filaškin.

Odessa oblastis hukkus üks inimene ja kuus said vigastada, neist kolm raskes seisundis, ütles kuberner Oleh Kiper. Piirkonnas sihiti sadama-, elu-, tööstus- ja energiataristut.

Ukraina suurim erakapitalil põhinev energiaettevõte DTEK teatas, et rünnakud energiarajatistele tekitasid äärmiselt tõsiseid kahjustusi ning objekt vajab ulatuslikke remonditöid.

Harkivi oblastis hukkus Venemaa rünnakus Rozsokhuvate külas 66-aastane naine. Veel neli inimest, sealhulgas kaheksa-aastane tüdruk, said piirkonnas vigastada, teatas kuberner Oleh Sõniehubov.

Hersoni oblastis ründasid Venemaa väed ööpäeva jooksul 37 asulat, tappes ühe inimese ja vigastades nelja, teatas kohalik sõjaline administratsioon.

Zaporižžja oblastis hukkus Zaporižžja ja Polohõ rajoonide rünnakutes üks naine ning üks mees sai vigastada, teatas kuberner Ivan Fjodorov.

Dnipropetrovski oblastis ründasid Venemaa väed Nikopoli rajooni, kus sai vigastada 74-aastane mees, ütles kuberner Oleksandr Hantša.

Zelenski: Ukraina on kõnelusteks valmis, kuid Venemaa vaikib

Ukraina on valmis pidama läbirääkimisi sõja lõpetamiseks Venemaaga, kuid Moskva ei ole veel vastanud järgmiseks nädalaks kavandatud kohtumise osas, ütles president Volodõmõr Zelenski neljapäeval videopöördumises, mida edastas uudistekanal Ukrinform. 

"Meie läbirääkimisrühm töötab pidevalt – mehed on Ameerika poolega ühenduses. Ukraina on kohtumisteks valmis, kuid praegusel hetkel pole meil kahjuks ikka veel Venemaalt konkreetseid vastuseid selle kohta, mis on järgmiseks nädalaks välja pakutud. Seni kuuleme vaid järjekordset manipuleerimist "Orešniku" ümber. See ei ole kindlasti rahu," rääkis Zelenski.

Nagu varem teatatud, siis ütles president Zelenskõi 11. jaanuaril, et võttis vastu USA ettepaneku pidada järgmisel nädalal veel üks voor läbirääkimisi sõja lõpetamiseks Venemaaga. 

Zelenski sõnul on järgmine rahukõneluste voor kavandatud teisipäevaks või kolmapäevaks, kuigi jääb ebaselgeks, kas Venemaa nõustub Ühendriikides toimuvatel läbirääkimistel osalema.

Zelenski toonitas ühtlasi, et ootab kogu Ukraina diplomaatiliselt süsteemilt piisavat aktiivsust ja käegakatsutavaid tulemusi Ukraina toetuseks rahvusvahelisel areenil juba sel nädalal.

Presidendi sõnul ootab ta vajalikku aktiivsust kogu Ukraina diplomaatia süsteemilt, mille hulgas välisministeeriumilt ja igalt Ukraina saatkonnalt. Ta lisas, et kui mõni saatkond vaikib, siis tähendab see, et selle töö on mitterahuldav.

Zelenski rõhutas, et Ukraina peab olema kuuldav kogu maailmas ja saama abi.

Ukrinformi andmetel külastab Ukraina välisminister Andri Sõbiha 12.–14. veebruaril Münchenit, kus ta osaleb Müncheni julgeolekukonverentsil osana president Zelenski juhitavast delegatsioonist.

Leht: Zelenski ei allkirjasta rahulepet, kui peab seda halvaks

Ukraina jätkab pigem võitlust, kui nõustub halva rahuleppega, ütles president Volodõmõr Zelenski neljapäeval avaldatud intervjuus USA ajakirjale The Atlantic, mida vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Unian tegi märkuse, et väljaanne esitas ajakirjaniku ja Ukraina presidendi vestlusest vaid üldise ümberjutustuse. Artikli autor edastas suures osas pigem omaenda tõlgendusi kuuldust ja mitte Zelenski täpseid avaldusi.

Nii kirjutas väljaanne muu hulgas, et mõned Zelenski lähikondlased on mures rahuleppe sõlmimise akna sulgumise pärast ning kui lepet sel kevadel ei sõlmita, siis ootab Ukrainat ees veel mitu aastat pidevat sõjategevust.

"Kuid Zelenski ütles mulle, et ta pigem ei sõlmi üldse mingit lepet, kui sunnib oma rahvast nõustuma halvimaga. Isegi pärast nelja aastat intensiivset sõda ütleb ta, et on valmis võitlust jätkama, kui see on vajalik väärika ja püsiva rahu tagamiseks," kirjutas intervjuu autor.

Artikli autori sõnul kordas Zelenski intervjuu jooksul pidevalt, et ei nõustu leppega alandavatel tingimustel.

"Meil on sõja lõpetamisega kiire," ütles Zelenski, kuid rõhutas, et see ei tähenda nõustumist leppega mistahes tingimustel.

Zelenski avaldas USA vahendustegevusest rahukõnelustel rääkides arvamust, et rahulepe Ukraina ja Venemaa vahel aitaks Donald Trumpi tema sisepoliitikas, kus silmapiiril on kongressi vahevalimised.

"Ma arvan, et Trumpile pole suuremat võitu kui Venemaa ja Ukraina vahelise sõja peatamine. Tema pärandi jaoks on see number üks. Trumpi jaoks on parim olukord teha seda enne vahevalimisi. Jah, ta tahab, et hukkunuid oleks vähem. Aga kui räägime nagu täiskasvanud, siis on see lihtsalt tema võit ehk poliitiline võit," tsiteeris artikli autor Zelenskit.

Väljaande väitel teab Zelenski hästi, mis Trumpi motiveerib. Siiski märgib artikli autor, et Ukraina president on samas realist, mis puudutab tõenäosust, et Trump sunnib venelasi tegelikult kompromissile.

Autor märkis, et Trump on ärritunud suutmatuse pärast sõda kiiresti lõpetada ning Zelenski tajub seda. Vestluses avaldas Ukraina president arvamust, et venelased võivad Trumpi kannatamatust ära kasutada.

"Meie valitud taktika on vältida seda, et ameeriklased arvaksid, nagu tahaksime sõda jätkata. Seetõttu hakkasime toetama nende ettepanekuid igas formaadis, mis protsessi kiirendab," sõnas Zelenski.

Kaks Zelenski nimetuks jääda soovinud nõunikku ütlesid väljaande ajakirjanikule, et Ukraina võib teha võtmetähtsusega järeleandmise – loobuda kontrollist ülejäänud Donetski oblasti üle. Kuid sellise kompromissi seadustamiseks kaalutakse võimalust korraldada sel kevadel rahuleppe osas referendum. Suurendamaks kodanike osalust sellisel referendumil tehakse ettepanek korraldada samal ajal presidendivalimised.

Ajakirjaniku sõnul oli Zelenski selle lähenemisega nõus, kuid rõhutas taas vajadust õige kokkuleppe järele.

"Ma ei arva, et peaksime panema referendumile halva kokkuleppe," ütles Zelenski ja lisas, et idee korraldada sõja ajal valimised pärineb Moskvast, kus unistatakse Ukraina praegusest presidendist lahtisaamisest.

Venemaa ründas Odessa energiataristut

Neli inimest sai ööl vastu reedet toimunud rünnakus vigastada, kui Vene väed tabasid Odessa oblast energiataristut ja muud elutähtsat infrastruktuuri, teatasid piirkondlikud ametnikud.

"Vaenlane jätkab Odesa oblasti massilist ründamist droonidega. Hoolimata õhutõrje aktiivsest tööst registreeriti nii otseseid tabamusi kui ka alla kukkunud droonide rususid," ütles oblasti kuberner Oleh Kiper.

Tema sõnul viidi üks vigastatutest raskes seisundis haiglasse. Kahjustada said elamud, tööstusobjektid, energiataristu ning sadamataristu. Ametnike teatel katkesid ka elektri-, soojus- ja veevarustus ning taastamistööd käivad.

Päev varem ründasid Vene väed Odesat ja teisi suuremaid linnu, sealhulgas Kiievit, Dniprot ja Harkivit, sihtides droonide ja rakettidega Ukraina energiasektorit. Löökide alla sattusid elektritootmisrajatised ja alajaamad Kiievis, Odesas ja Dnipros.

Venemaa on sügise ja talve jooksul korduvalt rünnanud Ukraina kriitilist taristut, jättes külmakraadide ajal tuhandeid elanikke elektri ja kütteta.

Šmõhal: Vene rünnakute järel on elektrivarustuse seisukord keeruline 

Olukord elektrivarustusega püsib keeruline ja enamikus piirkondades on elekter saadaval vaid kolm või neli tundi pärast seitsme- ja kaheksatunniseid katkestusi, teatas neljapäeval esimene asepeaminister ja energiaminister Denõss Šmõhal.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel rääkis minister teemal sotsiaalmeedias pärast energiakoordinatsiooni staabi koosolekut.

Šmõhal märkis, et taastamistööd öises massiivses raketirünnakus kannatada saanud energiarajatistes on kestnud terve päeva. Energiataristu sai pihta Kiievis ning Odessa ja Dnipropetrovski oblastis.

"Olukord elektrivarustusega püsib keeruline. Enamikus piirkondades on elekter saadaval kolm või neli tundi pärast seitsme- ja kaheksatunniseid katkestusi. Eriti keerulistel juhtudel vaid kaks või kolm tundi," ütles asepeaminister.

Šmõhal lisas, et neljapäeval tegeles Kiievis elektri taastamisega 62 remondibrigaadi.

Kuna järgmisel nädalal on oodata taas käredat pakast, siis on kõigile asjaomastele teenistustele antud ülesanne remonditöid nii palju kui võimalik kiirendada. Alanud on ka ettevalmistused järgmiseks kütteperioodiks.

Viimase ööpäeva jooksul saadeti energiaministeeriumi jaotuskeskustest välja üle 13 tonni rahvusvahelistelt partneritelt saadud energiaseadmeid. Šmõhali sõnul hõlmas see generaatoreid, jõutrafosid, hüdroseadmeid ja kaitselüliteid.

Ukraina sai energiasektori toetamiseks humanitaarabi ka Moldovalt. Seadmed on juba kohale toimetatud ning need sisaldavad automaatkaitselüliteid ja trafosid.

Lisaks toimetati Leedust kohale 46 generaatorit kaitseministeeriumile ja 500 generaatorit Euroopa Liidult Kiievile.

Šmõhal teatas ka kokkulepetest saada 221 generaatorit Šveitsist ja üheksa Rootsist. Kolm generaatorit Leedust ja viis Austriast on praegu juba teel.

Kokku on viimaste nädalate jooksul energiaministeeriumi keskustesse saabunud üle 714 tonni erinevaid seadmeid.

Ukrinformi andmetel  jäid neljapäevahommikuse seisuga tarbijad Kiievis, samuti Kiievi, Dnipropetrovski ja Odessa oblastis järjekordse Venemaa massiivse energiasüsteemi vastase rünnaku tõttu elektrita.

Ukraina kaitseminister avalikustas partnerite rahastatavad uuendused

Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumisel esitles Ukraina kaitseminister Mõhailo Fedorov visiooni Ukraina kaitsevõime edasiseks tugevdamiseks ja selgitas, milliseid projekte partnerite rahastus toetab, teatas neljapäeval uudistekanal Ukrinform.

Fedorov rääkis sellest Brüsselis toimunud ühisel pressikonverentsil koos oma kaitseministritega Saksamaalt ja Ühendkuningriigist ning NATO peasekretäriga.

"Projektid, mis on seotud meie selle aasta visiooniga, ulatuvad droonirünnaku üksuste toetamisest kuni laserjuhitava suurtükiväe, brigaadi taseme põhivarustuse, kaugrünnakudroonide ja Ukraina rakettide arendamiseni. Oleme jaotanud kõik oma projektid konkreetseteks ettepanekuteks, mis on seotud meie sõjaliste eesmärkidega," sõnas Fedorov.

"Selgitame partneritele, mida tahame saavutada igas sõja valdkonnas. Kui te toetate neid projekte, aitavad need meil oma eesmärke saavutada. Ja kui me oleme nende eesmärkide saavutamisel edukad, siis olete ka teie edukad, sest saate väärtuslikke andmeid, kogemusi ja teadmisi oma sõjaliste doktriinide ümberkujundamiseks," jätkas minister.

Fedorov lisas, et ootab Ukrainale suuremat toetust droonide, suurtükiväe, kaugrünnakuvõimekuse ja droonirünnaku üksuste põhivajaduste varustamise osas.

Ukrinform teatas juba varem, et Ukraina partnerid lubasid 35 miljardi dollari ulatuses uut sõjalist abi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 800 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 250 950 (võrdlus eelmise päevaga +800);

- tankid 11 667 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 24 028 (+3);

- suurtükisüsteemid 37 254 (+41);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1642 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1300 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 133 392 (+1239);

- tiibraketid 4286 (+16);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 78 268 (+127);

- eritehnika 4070 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.