Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 26. oktoobril kell 22.47:

- Vene õhurünnakus Harkivile hukkus kaks ja sai viga neli inimest;

- Zelenski avaldas, mida ootab kolmepoolsetelt rahuläbirääkimistelt;

- Meedia: Venemaal Voronežis tabas droon ärikeskust;

- Melania Trump kommenteeris võimalikku visiiti Ukrainasse;

- Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest; 

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1990 sõdurit.

Vene õhurünnakus Harkivile hukkus kaks ja sai viga neli inimest

Vene sissetungijad andsid esmaspäeva õhtul õhulöögi Harkivi Novobavarski linnaosale, kus hukkus kaks ja sai haavata neli inimest, teatas linnapea Ihor Terehhov.

Meeri sõnul said vaenlase rünnakus kahjustada kortermajad, eramud ja autod.

Varasemas Telegrami postituses märkis linnapea, et ühes sündmuskohas puhkes pärast sissetungijate õhulööki ulatuslik tulekahju.

Ukraina ründas Jeletsi linnas asuvat strateegilise tähtsusega tehast

Ukraina kindralstaabi teatel puhkes 26. oktoobri öösel Venemaal Jeletsi linnas tulekahju pärast Ukraina rünnakut Energia tehasele. 

On October 25th, the Ukrainian Air Force used Storm Shadow missiles to strike the "Energiya" plant in Yeltsa, Lipetsk region. At least 7 hits were recorded in different parts of the facility. "Energiya" is a large Russian defense industry enterprise that develops and manufactures chemical power sources. Its products are used in a wide range of Russian weapons systems, including ballistic missiles 9M723 "Iskander-M," cruise missiles 9M727 "Iskander-K," 3M22 "Zircon," Х-47М2 "Kinzhal," as well as UMPB D-30SN, RM-48U, and 95Я6 missiles for the "Pantsir" system. In other words, this is not just some ordinary battery factory, but an enterprise whose products are used in the production of weapons that the Russians use every day to terrorize Ukraine. And all of this was accomplished with just a few Storm Shadow missiles. This is another reminder of how powerful these missiles are and how much we need the ability to use them in significantly larger quantities.

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) October 26, 2026

Tegemist on Venemaa ainsa liugpommide juhtimismoodulites kasutatavate akude tootjaga. Tehas valmistab akusid ka Iskander-M ballistiliste rakettide ja merelt lastavate tiibrakettide jaoks. Ukraina sõjaväe hinnangul raskendab rünnak Venemaa raketisüsteemidele ja muudele relvadele vajalike energiaallikate tootmist.

Ukraina kindralstaabi sõnul hävitati 23. oktoobril ka ettevõtte Proton peamine mikrokiipide tootmistöökoda. Ka see võib raskendada tiibrakettide ja ballistiliste rakettide valmistamiseks vajalike komponentide tootmist.

Leedu andis Ukraina meedikutele üle 10 droonitõrjesüsteemi

Leedu tervishoiuministeeriumis tutvustati esmaspäeval kümmet Leedus toodetud droonitõrjesüsteemi, mis on mõeldud kaitsma Ukraina sõjaväemeedikute kasutatavaid robotplatvorme haavatud sõdurite evakueerimisel vaenlase droonide eest.

Varustus on juba Ukrainasse toimetatud ja aitab kaitsta haavatud sõdureid evakueerimise ajal. 198 000 eurot väärt süsteemid annetas Ukraina meedikutele Leedu ettevõte NT Service ning nende üleandmise eest hoolitseb toetusorganisatsioon Blue/Yellow.

Tervishoiuminister Linas Kukuraitis ütles, et sõjatehnoloogia kasutamine tervishoius aitab otseselt elusid kaitsta, lisades, et Leedus arendatud uuendusi jagatakse Ukraina meedikutega, kes päästavad elusid ja panustavad Euroopa julgeolekusse.

Zelenski avaldas, mida ootab kolmepoolsetelt rahuläbirääkimistelt

Telekanali TSN saate "The Week" saatejuhi Alla Mazuri eksklusiivses intervjuus kirjeldas Zelenski Ukraina valmisolekut kohtuda Venemaa ja USA delegatsioonidega, et pidada novembri alguses kavandatud rahuläbirääkimisi.

Zelenski rõhutas eelkõige, et sõja lõpetamisele suunatud kokkulepe peab tagama Ukrainale tugevad julgeolekugarantiid.

"Meie julgeolekugarantiid on meie enda otsustada ja Venemaa pool ei saa neid meile ette kirjutada," ütles Zelenski. "Piirangud meie armeele ja Ukraina neutraliteet ei tule arutlusele."

Zelenski sõnul kerkib läbirääkimistel kindlasti esile NATO roll Ukraina julgeoleku tagamisel. President pakkus, et kui Ukrainal ei lubata NATO-ga liituda, peaksid Euroopa riigid ja USA leppima kokku NATO lepingu artiklis 5 sätestatud kollektiivkaitse põhimõtte laiendamises Ukrainale. Ukraina peaks ka pärast rahukokkuleppe sõlmimist säilitama tugeva armee.

"Minu arvates oleks parim lahendus NATO koos tugeva Ukraina armeega, mis oleks alliansi osa," ütles Zelenski. "Kui mul on piisavalt rahalisi vahendeid, tahan säilitada 800 000 sõduriga armee. Me otsustame ise, milline meie armee välja näeb. Kui oleme NATO-s, võib sõjaväelaste arv olla 800 000 või väiksem. Küsimus on aga selles, kes on valmis seda meiega koos rahastama."

Enne kui võiks toimuda Zelenski, Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumine, peavad Zelenski sõnul kõigepealt aset leidma kolme riigi läbirääkimismeeskondade tehnilised kõnelused.

"Territoriaalne küsimus on punane joon, mida saab arutada ainult riigijuhtide tasandil," ütles Zelenski. "Kõik peavad mõistma, et esiteks ei vaheta me midagi millegi vastu. Oleme valmis arutama. Kui küsimus puudutab territooriumi, siis tuleb seda teha riigijuhtide tasandil. Muid küsimusi saab arutada tehnilistes töörühmades."

Zelenski sõnul on ta läbirääkimistel valmis arutama Venemaa ja Ukraina vahelist energiataristu ründamise peatamist, uut kokkulepet teraviljavedude kaitsmiseks Mustal merel ning sõjavangide vahetamist.

"Energia, teravili ja inimesed – need on konkreetsed teemad," ütles Zelenski. "Riigijuhtide kohtumine annab pärast meie kolmepoolset kohtumist võimaluse neis küsimustes kokkuleppele jõuda. Seda me taotleme ja pakume välja."

Zelenski sõnul aitaks nende teemade läbirääkimiste päevakorda pakkumine välja selgitada, kas Venemaa on rahust tegelikult huvitatud. Kui Venemaa delegatsioon keeldub neid küsimusi arutamast, näitaks see tema sõnul Kremli tegelikku suhtumist rahuprotsessi.

"Me ei esita nõudmisi, vaid teeme Ameerika poolele ettepanekuid," ütles Zelenski. "See näitaks tõsist suhtumist. Kui aga tegemist on üksnes poliitilise manöövriga ja Putin ütleb lihtsalt "jah, olen valmis", sest ta ei taha enne USA vahevalimisi Ameerikaga pingeid suurendada, saame juba novembris väga kiiresti teada, kas tegemist oli pettusega või mitte."

Zelenski hoiatas ka, et Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamine enne läbirääkimisi nõrgendaks Ukraina positsiooni. See järgneb Trumpi oktoobris tehtud otsusele peatada ajutiselt Venemaa naftaekspordi suhtes kehtivad sanktsioonid, et leevendada naftahindade tõusu, mida süvendas tema algatatud sõda Iraaniga.

"Ma ei taha, et meil poleks Putiniga kohtudes enam vahendeid – ei sanktsioone, raha ega külmutatud varasid," ütles Zelenski. "Sest siis, nagu Trump ütles, oleks meil tõesti väga vähe kaarte käes."

Venemaa okupeeritud Oleški linna olukorrast rääkides ütles Zelenski, et 27. oktoobriks kavandatud relvarahu peaks kestma mitu päeva ning Venemaa peaks selle elluviimisele kaasa aitama.

Oleški on olnud Venemaa okupatsiooni all täiemahulise sissetungi alguspäevadest saadik. Elanikke kimbutavad tõsine toidu-, vee- ja elektripuudus. Miinidega kaetud teed ja pidevad droonirünnakud muudavad ohutu evakueerimise peaaegu võimatuks.

"Loomulikult teeb Venemaa kõik endast oleneva, et teed vabastada viisil, mis suunaks inimesi Venemaale minema ja sinna jääma. Nad ei lase inimestel lihtsalt lahkuda," ütles Zelenski. "Osa inimesi evakueeritakse ühel või teisel viisil Ukrainasse, meie kontrolli all olevale territooriumile. Kõige tähtsam on inimesed vabaks saada, et nad saaksid elada. Ideaalis peaksid nad saama jõuda sihtkohta ja evakueeruda siia, meie juurde Ukrainasse, kus neile tagatakse kõik vajalik ja kus nad saavad tuge."

Zelenski rääkis ka oktoobris Norras Oslos toimunud kohtumisest USA erisaadiku Steve Witkoffiga. Need kõnelused aitasid tema sõnul sillutada teed kavandatavale kolmepoolsete läbirääkimiste voorule.

Witkoffiga kohtudes arutas Zelenski piiranguid, mis puudutasid Ukraina sõjaväe Starlinki süsteemide kasutamist, USA poolt Kiievile jagatava luureteabe piiramist ning õhutõrjevahendite nappust.

Kuigi Starlinki kasutamist ja USA luureteabe jagamist puudutanud probleemid on praeguseks lahendatud, rõhutas Zelenski, et Ukrainal napib endiselt olulist õhutõrjeabi.

"Edusamme on, aga need on väga aeglased," ütles Zelenski. "Ei piisa sellest, kui öeldakse, et "jah, anname teile Patrioti raketid", kuid seejärel ei tarnita neid kuu või kahe jooksul. Nii see lihtsalt ei toimi."

Meedia: Venemaal Voronežis tabas droon ärikeskust

Venemaa sõltumatu meediaväljaande ASTRA teatel tabas droon esmaspäeva varahommikul Voroneži linnas ärikeskust. Samal ajal teatati terves linnas toimunud plahvatustest ja puhkenud tulekahjudest, mis kaasnesid kestva droonirünnakuga.

ASTRA avaldatud salvestistel on näha, kuidas droon plahvatab Voroneži kesklinnas asuvas 25-korruselises Tšižovi galerii ärikeskuses.

Rünnaku kohta avaldas pildimaterjali ka Ukraina seirekanal Exilenova+.

Lisaks teatas ASTRA elamupiirkondades puhkenud tulekahjudest. Väljaandele edastati pealtnägijate fotosid ja videoid plahvatuskohtadest, mis asuvad kortermajade lähedal.

Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gusev kinnitas, et hommikul reageeris Venemaa õhutõrje Voroneži ja selle ümbruse kohal toimunud droonirünnakule.

ASTRA teatel anti kohaliku aja järgi umbes kell kolm öösel droonihoiatus ning ligikaudu kaks tundi hiljem ka raketihoiatus.

Teadete kohaselt toimus linnas arvukalt plahvatusi ja mitmel pool tõusis paksu suitsu. Mõned elanikud rääkisid ASTRA-le, et ei kuulnud kestvast rünnakust hoolimata õhuhäiresireene.

Väljaandel The Kyiv Independent ei õnnestunud sõltumatult tuvastada kahjustuste ulatust ega seda, kas kortermajade lähedal toimunud plahvatused põhjustas droonide otsetabamus või allakukkuvad rusud. Esialgu puudusid kinnitatud andmed võimalike ohvrite kohta.

Voroneži oblast külgneb Ida-Ukrainaga ning oblasti keskus asub lähimast Ukraina vägede kontrolli all olevast alast Harkivi oblastis ligikaudu 200 kilomeetri kaugusel. Ukraina on sealset Venemaa sõjalist ja tööstuslikku taristut korduvalt kaugmaarelvadega rünnanud.

Ukraina kindralstaabi teatel ründasid Ukraina väed 22. juunil Voroneži pooljuhtide tehast. Selles käitises toodetakse elektroonikakomponente, mida kasutatakse Venemaa raketi- ja õhutõrjesüsteemides.

Melania Trump kommenteeris võimalikku visiiti Ukrainasse

USA esileedi Melania Trump ei välistanud võimalust külastada Ukrainat, kirjutas pühapäeval ajaleht New York Post, mida vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Ukrinform.

"Eks me näe," vastas Melania Trump küsimusele, kas ta teeks isikliku visiidi Ukrainasse.

USA president Donald Trump kommenteeris seda võimalust sõnadega: "See võib juhtuda."

Presidendipaar vestles ajakirjanikega Palm Beachis pärast oma hääle andmist vahevalimiste eelhääletusel.

Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest 

Venemaa rünnakutes kogu Ukrainas hukkus ööpäevaga kaks ja sai vigastada 35 inimest.

Kohalike võimude esmaspäevasel teatel hukkus Venemaa rünnakutes üle Ukraina viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks ja sai vigastada veel 35 inimest. Samal ajal ründas Venemaa korduvalt kaguosas asuvat Zaporižžja linna.

Piirkondliku kaitsenõukogu kaasesimehe Ivan Fedorovi sõnul sai Zaporižžja oblastis asuvas Zaporižžja linnas Venemaa rünnakutes ööpäeva jooksul vigastada kaheksa inimest. 

Fedorov lisas, et kokku andis Venemaa oblasti 52 asulale 857 lööki, sealhulgas tulistati kaks raketti Zaporižžja linna pihta. 

Kuberneri kohusetäitja Mõhhailo Semikini andmetel sai esmaspäeva hommikul Venemaa rünnakus tabamuse kaubanduskeskus, mis oli varasemalt juba suletud. Inimohvritest ei teatatud.

Ukraina õhujõudude teatel ründasid Venemaa väed öösel riiki ühe radarivastase raketiga, kolme juhitava õhk-maa-raketiga ning 140 ründedrooniga. Alla tulistati kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni.

Ida-Ukrainas asuva Donetski oblasti kuberneri Vadõm Filaškini sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakutes vähemalt üks ja sai vigastada veel kümme inimest.

Kirde-Ukrainas asuva Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov teatas neljast vigastatust: kannatanute seas on 51- ja 71-aastane naine ning 52- ja 72-aastane mees.

Lõuna-Ukrainas asuva Hersoni oblasti kuberneri Oleksandr Prokudini teatel hukkus Venemaa rünnakutes ööpäevaga üks ja sai vigastada kaheksa inimest.

Põhja-Ukrainas asuva Tšernihivi oblasti kuberneri Vjatšeslav Tšausi andmetel said Venemaa droonirünnakutes vigastada 33-aastane mees ja 54-aastane naine.

Kirde-Ukrainas asuva Sumõ oblasti sõjaväelise administratsiooni teatel said ööpäeva jooksul rünnakutes vigastada kolm inimest: 63-aastane mees ning kaks naist vanuses 56 ja 76 aastat.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1990 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 580 440 (+1990);

- tankid 12 448 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 25 609 (+4);

- suurtükisüsteemid 51 632 (+18);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2239 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1726 (+1);

- lennukid 449 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3018 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 582 458 (+1656);

- tiibraketid 5138 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 167 240 (+322);

- eritehnika  4858 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.