Kaitsevägi ja Tartu ülikool (TÜ) sõlmisid jaanuari lõpus kolmeks aastaks lepingu, mille järgi uurivad semiootikud Venemaa ja Hiina strateegilist partnerlust ning tehisaru rolli infomõjutustegevuses. Koostööd toetab kaitsevägi oma eelarvest 108 000 tuhande euroga, mis makstakse välja kolmes osas.

Eesti kaitseväe ja kaitseväe akadeemia Vladimir Sazonovi juhitud uurimisgrupi ning Tartu ülikooli töörühma ligi kümneaastane koostöö on näide, kuidas humanitaar- ja sotsiaalteadused saavad desinformatsiooni ja vaenuliku infomõjutustegevuse uurimisega panustada riigikaitsesse, ütles TÜ poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel.

Lisaks Ventselile kuuluvad uurimisgruppi ka semiootika kaasprofessor Mari-Liis Madisson ja ühiskonnateaduste instituudi kaasprofessor Sten Hansson.

Sel aastal alanud projekti fookuses on tehisaru kasutamine Hiina ja Venemaa informatsioonilises mõjutustegevuses.

"Näiteks uurime inimeste ja tehisaru toodetud ning levitatud strateegilisi sõnumeid, aga ka tehisarusuunalise koostöö avalikku esitamist kui vastaspoole hirmutamise vahendit. Kui Venemaa kasutab sõjalistehnoloogilist partnerlust Hiinaga kui NATO-vastast heidutust, võib see suurendada pinget ja ebastabiilsust, ning mõjutada otseselt ka Eesti julgeolekut," lausus Ventsel.

Projektis püüavad semiootikud leida vastust, milliseid eesmärke niisuguse koostöö esitamine võib Lääne, sealhulgas Eesti auditooriumi mõjutamisel täita: kas tegemist on hirmutava näitemänguga või viitab riikidevaheline koostöö sügavamale sõprusele.

"Eduka heidutuse üheks nurgakiviks on sõnumite usaldusväärsus, mis omakorda toetub sihtauditooriumi kultuurimälu kihistustele ja arusaamadele vastaspoolest. Seetõttu kasutame uurimistöös peamiselt kvalitatiivseid lähenemisi, nagu semiootika, diskursuseanalüüs, kultuuripsühholoogia ja muu. Nende abil saame analüüsida, milliste keeleliste ja kultuuriliste vahenditega Venemaa ja Hiina oma sõnumeid üles ehitavad ning milliseid tekstistrateegiaid nad heidutusnarratiivide kujundamisel kasutavad," selgitas semiootik.

Ventsel rääkis, et semiootika kaitseväe akadeemia ja TÜ teadlasterühma koostöö sai alguse 2018. aastal, mil teadlased uurisid kaheaastase projektiga Venemaa sõjaväe suurõppuse Zapad-2017 meediakajastust.

"See õppus kujutas endast üht ilmselgemat näidet "Vene ohust", mis tekitas ärevust ja vahel lausa hirmu ning mille mõju peegeldus Lääne, kuid ennekõike Poola ja Baltikumi poliitikute ja sõjaväeringkondade esindajate avalikes sõnavõttudes ja muus meediakajastuses. Zapad-2017 käsitlus kujutas omapärast hirmutamis- ja kaitseretoorika segu, mis oli mõeldud korraga nii välis- kui ka sisepublikule," rääkis Ventsel.

Projektis uurisid teadlased, milliste retooriliste võtetega niisugune auditooriumi hirmutamine läbi viidi ja pakkusid välja mõningad viisid, kuidas militaardiskursuses ohustsenaariumitest rääkida ja hirmu võimendamist vältida.

Koostööd näevad kaitsevägi ja semiootikud laiemas tegevusuuringu raamistikus, kus teadustöö on tihedalt seotud praktilise tegevuse ja muutuse saavutamisega ühiskonnas.

"Meie projektid ei tegele üksnes kitsalt akadeemilise uurimistööga, vaid eesmärgiks on teadustulemusi rakendada nii kaitseväe akadeemia kui ka Tartu Ülikooli õppetöös," sõnas Ventsel.

Tartu ülikooli semiootikud on ka varasemalt teinud koostööd jõustruktuuridega.

2004. aastal tellis politsei Tartu ülikooli semiootikaosakonnalt ekspertiisiakti Lihulast teisaldatud monumendi ja natsismi seoste kohta. 2024. aastal tellis politsei semiootikutelt eksperthinnangu Lihula samaba koopiale. Samal aastal tellis Harju maakohus semiootikutelt hinnangu Palestiinat toetaval meeleavaldusel kasutatud loosungile "Jõest mereni".