Üks Antsla vallas asuv kelder on juba aastaid olnud talvel nahkhiirtele talvituspaigaks. Temperatuur on mõnusalt jahe ning käimist sinna talvel palju ei ole.

"Konkreetselt see liik siin on pruun-suurkõrv, teda nägin esimest korda 2022. aastal, ja teine liik, kelle pärast me siia tulime, tema on praegu ära läinud," ütles nahkhiireseire vabatahtlik Ilmar Uibopuu.

Kuigi nahkhiired võivad talvel ärgata ja talvituspaigast ka ära minna, siis  meie oleku ajal andis ka teine nahkhiir siiski märku, et on kõigest oma talvitumispaika vahetanud.

"Esimest korda panin nahkhiirt tähele 2013. Mäletan seda emotsiooni. Tulin keldrist kartuleid tooma ja vaatasin korra, viskasin pilgu lakke ja nägin , et oot-oot, see ei ole mingi liblikas, keda siin on palju. See on hoopis suurem, et oo, nahkhiir!" rääkis Uibopuu.

Kuna nahkhiiri võib olla keldris raske märgata ja tihti peab neid spetsiaalselt otsima, siis on keskkonnaagentuur terioloogia seltsiga alustanud vabatahtliku seirega, et saada parem pilt sellest, millistes piirkondades ja millised nahkhiire liigid Eestis talvituvad.

"Meil riiklik seire toimub suurtes talvituskohtades, mis on üle Eesti ja need on sellised, kuhu tavalised inimesed ligi ei pääse ja need on kaitse all. Aga kuhu ülejäänud nahkhiired lähevad, kes seal ei ole, seda me ei tea. Näiteks meil on kaks keldrites enim levinumat liiki – põhja-nahkhiir ja pruun-suurkõrv – neid nendes suurtes talvituskohtades väga palju ei olegi," lausus keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialist Christel Rose Bachmann.

Vaatlusandmeid kogutakse loodusveebi lehel märtsi alguseni.