Euroopa Liidu laienemine kerkib Brüsselis lainetena päevakorda iga paari aasta järel. Viimasel kümnendil oleme korduvalt näinud, kuidas pakilised kriisid selle poliitilisest agendast kustutavad. Nüüd läheb teistmoodi, ütles Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos. Euroopa Liidul on praegu üheksa kandidaatriiki ja mõni neist on oodanud aastakümneid. Sõda ja suured geopoliitilised nihked on loonud olukorra, kus laienemisega ei saa enam venitada.

"Laienemine ei ole olnud paljude varasemate Euroopa Komisjonide jaoks prioriteet. Põhjuseid oli erinevaid ja täna maksame selle eest hinda, näiteks Lääne-Balkani puhul. Ma arvan, et see on üks mineviku vigadest: me oleksime saanud need riigid varem lõimida, välja arvatud minu kodumaa Sloveenia ja hiljem ka Horvaatia. Nüüd on aga selge, et laienemine on prioriteet ja suuresti on see nii Ukraina sõja tõttu," lausus Kos.

Kui Komisjon on laienemise seadnud prioriteediks, siis liikmesriikide pealinnades on entusiasmi vähem. Mõnes riigis kardetakse, et mida suurem liit, seda raskem on otsuseid teha. Laienemisvoliniku sõnul ei saa Euroopa Liit endale lubada ka trooja hobuse tuppa toomist.

"Viimaste aastate arengute taustal on tekkinud ka väga suured küsimused: kas kõik liikmesriigid järgivad reegleid, mis kehtivad kõigile," ütles Kos.

"Elevant toas ei ole mitte otsustusprotsessi keerukus ega ka see, kui kiiresti kandidaatriigid reforme teevad - nad on teinud tohutu edasimineku. Elevant toas on üks liikmesriik, kes on meie tiimist lahkunud ja asunud vastaspoolele," sõnas välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Elevant, kellele Jonatan Vseviov diplomaatiliselt viitas, on Ungari. Laienemiseks on vaja kõigi liikmesriikide üksmeelt ja Budapest on lubanud Ukraina liitumise blokeerida. Kuidas patiseisust väljuda?

"Aga seesama riik, Ungari, kiitis heaks selle, et Ukrainale anti kandidaatriigi staatus. Euroopa Liidu lepingus on väga oluline säte, artiklis 4, mis räägib siirast koostööst ühistes kokku lepitud eesmärkides. Nii et EL 27 ühine kokkulepitud eesmärk oli, et Ukraina on kandidaatriik ja tal on võimalus saada liikmeks," lausus Kos.

Skeptikute veenmiseks nuputatakse Brüsselis lisatingimusi, mis vähendaks uute liitujatega seotud riske. Räägitakse etapiviisilisest liikmeks saamisest. Ühe võimalusena on välja käidud, et uued liikmesriigid ei saaks esialgu hääletada. Seni kehtinud laienemisraamistik on liiga aeglane, ütleb Kos.

"Lihtsalt öeldes: kui uued liikmed peavad reeglitest kinni, ei pane nad neid kaitsemehhanisme isegi tähele. Aga kui riigid hakkavad taganema meie põhiväärtustest, nagu demokraatia ja õigusriik, siis peavad need kaitsemehhanismid jõuliselt rakenduma. Me valmistame praegu Euroopa Komisjonis neid ideid ette ja siis arutame neid liikmesriikidega. Aga kõige suurem lõhe, millest me peame üle saama, on see, et praegune edusammudel põhineva metoodika võtab lõpptulemuseni jõudmiseks aastaid, et olla sada protsenti valmis liituma. Ja meil ei ole nii palju aega," lausus Kos.

Laienemine on tihedalt seotud Euroopa julgeolekuga ja Kreml püüab sellele vastu töötada, sest lõhestunud Euroopa on kergem saak, ütles volinik.

"Oleme olukorras, kus laienemisprotsessil on esimest korda vastased. On väliseid häirivaid jõude, peamiselt autokraadid, kes tahaksid näha, et me ebaõnnestume, sest neile sobiks nõrk ja lõhestunud Euroopa. Oleme näinud ka juhtumeid nagu Moldova eelmise aasta parlamendivalimised, kus Venemaa kulutas kuni kolm–nelisada miljonit USA dollarit, et takistada Moldoval Euroopa teel edasi liikumast," ütles Kos.

Moldova jaoks on Euroopa Liitu pääsemine ellujäämise küsimus, ütles eurointegratsiooni eest vastutav asepeaminister Christina Gherasimov.

"Moldova on väike riik. Me ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Meil ei ole NATO kaitsvat vihmavarju. Meil ei ole mingeid julgeolekugarantiisid. Sellest vaatenurgast on liitumine meie ainus võimalus säilitada oma suveräänsus ja tugevdada demokraatiat. See on meie eesmärk ja selle nimel me töötame," lausus Gherasimov.

Euroopa Liidu laienemise riskidest rääkimise asemel peaks selgemalt välja hääldama, kelle huvides see tegelikult on, ütles Vseviov.

"Me kuuleme kogu aeg, et laienemine on justkui midagi, mida me anname kandidaatriikidele ja kui vaadata maailma sellisena, nagu see täna on, majanduslike raskuste ja geopoliitilise ebakindluse taustal, siis on loomulik, et Euroopa kodanikel tekib kahtlus, kas meil üldse on võimekust teisi aidata, aga asi ei ole teiste aitamises. Asi on meie enda aitamises ja sellise Euroopa loomises, mis on vaba ebastabiilsusest, sõjast ja kaosest, mida need hallid tsoonid on meile toonud," sõnas Vseviov.