"Tänaseks on neli ettevõtet kandnud annetuse kultuurkapitalile otse ja neli ettevõtet rahandusministeeriumi kontole. See on nibin-nabin pooleks, kokku ümardatult 497 000 ehk natukene alla poole miljoni euro. Sinna tuleb juurde arvestada tulumaks: kui seda arvestada, siis on laekunud umbes 637 000 eurot," lausus rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.

Kuigi annetas kaheksa ettevõtet, on kaughasartmängu korraldajaid Eestis 41. Neist 14 kuulub Eesti Hasartmängude Korraldajate Liitu, kes annetuste võimaluse jaanuaris peale seadusevea ilmsiks tulekut välja käis.

Kui seadus oleks kehtinud, oleks riik võinud teenida ligi kaks miljonit eurot.

"Hinnangulisest kahest miljonist eurost on vabatahtlikult annetatud natuke üle veerandi. Elu näitab üldiselt, et lubama on kõik palju entusiastlikumad kui hiljem lubadusi ellu viima. Ma ei lootnud küll, et annetusi laekub samas mahus, kui oleks laekunud maksu. Seda enam, et kaughasartmängust tuleb päris palju maksu välismaistelt ettevõtetelt ja praegu on annetajate hulgas üks välismaine ettevõte, ülejäänud on Eesti omad," rääkis Liivamägi.

Millised ettevõtted annetasid, Liivamägi esialgu välja ei ütle. Küll aga võttis ERR-iga ühendust Ninja Global ja Optiwin juhatuse liige Madis Herkül, kes ütles, et maksis kahe ettevõtte pealt kokku annetusi rahandusministeeriumile ja maksu- ja tolliametile 268 241 eurot.

Herkül ütles, et enamik hasartmängukorraldajate liidu liikmeid on liikumas sama teed, sest see raha oli neil eelarves maksudeks kavandatud nagunii. "See oli riigi viga, mida me ei osanud ka välja lugeda enne juristid sellele tähelepanu juhtisid," lausus Herkül.

Herkül tõi välja, et Eesti riigi lähenemine seaduse vea ilmnedes oli väga leebe nagunii, sest enamikes riikides oleks maksuraha maksmine taolisel juhtumil tehtud kohustuslikuks.

Herkül kavatseb maksta annetusena 5,5 protsenti netokäibest ka veebruari eest.

Veast põhjustatud puudujääk selgub aasta lõpus

Liivamägi nentis, et hasartmängukorraldajate liit on küll öelnud, et kõik nende liikmed on tahtnud annetusi teha, kuid seda pole olnud.

"Aga neil on veel aega, see ei tähenda, et see nüüd lõplikuks jääb. Lihtsalt maksu tasumise tähtpäeval on seis selline," lausus asekantsler.

Maksu puudumisest tingitud puudujääk selgub Liivamägi sõnul aasta lõpuks.

"Kui läheb nii, nagu kaughasartmängumaksu langetuse eestvedajad loodavad, siis peaks meil laekuma palju rohkem, kui on rahandusministeeriumi prognoos. Kaks miljonit kuus on keskmine varasemast, aga see ei tähenda, et sel aastal peaks minema täpselt samamoodi," lausus Liivamägi.

Hasartmängumaksude tulust elatuva kultuurkapitali tegelikud aastased laekumised ja see, kas tulemus jääb planeeritust alla või tuleb üle, selgub samuti aasta lõpus.

"Kui kultuurkapitali eraldis jääb väiksemaks, siis on valitsus andnud sõnumeid, et see vahe kaetakse. Lõpuks on see poliitiline otsus," sõnas Liivamägi.

Annetuste lõppsumma selgub märtsi lõpuks

Kuna seadust parandati, siis alates märtsist maksavad kaughasartmängu korraldajad maksu 5,5-protsendilises määras. Seega on neilt märtsi keskpaigaks oodatud annetused ka maksuvaba veebruari eest.

"Ettevõtte vaates oleks loogiline, et annetus tehakse samal ajal, kui muidu maksu makstaks. Need, kes tahavad annetada, aga pole seda veel teinud, nendel on aega. Eks me saame märtsi lõpu seisuga näha, kui palju annetusi jaanuarist-veebruarist tuli," sõnas Liivamägi.

Infot selle kohta, kes kaughasartmängumaksu korraldajatest annetuse teeb ja kes ei tee, pole täpselt teada ka Eesti hasartmängude korraldajate liidu direktoril Tõnis Rüütlil.

"Elan teadmises, et kõik, kes on liidu liikmed – neid on 14 – annetuse ka teevad. Keegi pole teatanud, et nad ei teeks. See on maineküsimus ja selle maksuga olid ettevõtted oma raamatupidamises juba arvestanud," sõnas Rüütel esmaspäeval.

Annetuste tegemisel lähtutakse summast, mis oleks pidanud seaduses olema, kui poleks tehtud seadusloome protsessis viga – ehk 5,5 protsenti kaughasartmängumaksukohustuslase kuiselt netokäibelt, lisas Rüütel.

Kas kõik ettevõtted annetusi just täpselt selles summas tegid või kanti üle vähem, Liivamägi veel ei tea.

"Võrdlust, kui palju on laekunud summa seotud varasemate maksusummadega, mul veel ei ole. Ma saan need andmed saata maksu- ja tolliametisse, kes saab võrdluse teha, aga sellist maksumaksja lõikes detailsust mina ei näegi. Vaadates, kuidas annetused on sendi täpsusega, eeldaks ma, et ongi arvutatud täpselt jaanuari tulult, millelt maksu tuli maksta," sõnas ta.

Hasartmängumaksu seaduse muudatuse eelnõu kiideti 2025. aasta detsembris riigikogus heaks, kuid jaanuari alguses selgus, et selles on näpuviga, mistõttu oli tänavune kaughasartmängumaks null. Veebruaris õnnestus seadus siiski ära parandada.

Riigieelarves eeldas rahandusministeerium, et tänavu oleks võinud kaughasartmängumaksu laekuda 27 miljonit eurot. Esimestel kuudel võinuks laekumine ministeeriumi hinnangul olla neli miljonit eurot, kui seaduses viga poleks olnud.