Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäeval erakorralisel avalikul istungil hasartmängumaksu laekumise seisu pärast kaughasartmängude maksumäära muudatust ning arutati, millist mõju on muudatus avaldanud riigieelarvele ja maksust rahastatavatele valdkondadele.

Avalikust istungist võtsid osa kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse analüütik Rait Kiveste ning maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Maret Mets.

"Me saime teada, milline on rahandusministeeriumi prognoosi järgi võrreldes varasema eeldusega riigile tekkiv saamata jääv tulu. See on koos aastaga 2029 alates sellest aastast suurusjärgus 31 miljonit eurot," ütles Urmas Reinsalu ERR-ile.

"Teine järeldus oli see, et rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid, et nemad nägid seda ette juba selle seaduse vastuvõtmisel, aga see on poliitiline otsus. Ning mingit sisendit neile praegu valitsuse tasemel pole antud ka seda poliitilist otsust keerulises rahandusolukorras korrigeerida. Minu veendumus on ühemõtteline – nüüd ka juba rahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning ka kultuurkapitali juhi informatsiooni alusel –, et see asi tuleb venitusteta tagasi pöörata," lisas ta.

"Rahandusministeeriumi esindajad tõdesid, et selle asja puhul tuleb arvestada, et ka tagasipööramise puhul tuleb arvestada, et on kuuekuuline etteteatamisaeg. Kuna tegemist on maksumäära tõusuga, siis loomulikult – iga kuu või iga nädal, mida hiljem seda tehakse, seda suurem on ka jooksev miinus, mis eelarve laekumisse ja kultuurkapitali laekumisse tekib. Nii et siin on mõtet parlamendis see eelnõu algatada venitusteta ja see asi varasemale tasemele tagasi viia," märkis Reinsalu.

Allikmaa: kui maksulangetus jätkub, läheb asi tõsisemaks

Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ütles ERR-ile, et kaughasartmängu maksumäära langetusest tuleneva väiksema tulu tõttu on kultuurkapital sunnitud vähendama väljamakstavaid toetusi ning üle vaatama ka riiklikult tähtsate kultuuriehitiste investeeringute kava.

"Otseselt tegemata ei jää ju midagi, aga kultuurikorraldajatele, autoritele, esitajatele ja kõigile teistele, kes kultuurkapitalist toetust saavad, on väljamakstavad toetused lihtsalt pisut tagasihoidlikumad, kui esialgselt võis oodata ja loota. Me oleme sunnitud korrigeerima ka kultuuriehitiste finantseerimise kava. Need korrigeerimised ei ole esialgu veel nii suured, et peaks midagi üldse edasi lükkama või ära jätma. Aga kui maksumäära langetus jätkub, sest praegune seadus näeb ette ju järjekordset maksulangetust järgmisel aastal 0,5 protsendipunkti võrra, mis tähendab ligi 14-protsendilist tulu vähenemist –, siis läheb olukord juba pisut tõsisemaks," lausus Allikmaa.

"Mõningaid maksegraafikuid, mida oleme näiteks ERR-i või mõne teise kultuuriehituse puhul kokku leppinud, tuleb siis pisut pikemaks venitada. See on suhteliselt lihtsalt tehtav ega puuduta otseselt inimesi, aga see, et kaheksa sihtkapitali peavad oma eelarveid järjepidevalt allapoole korrigeerima võrreldes varasemate perioodidega, on kindlasti valus," rääkis Allikmaa.

Alates maksumuudatuse tegemisest on tegevusloa saanud Eesti turul tegutsemiseks vaid üks ettevõte, kahe ettevõtte tegevusload on menetluses. Kui menetluses olevad ettevõtted peaksid tegevusload saama, võib Allikmaa sõnul nendelt maksulaekumist oodata alles järgmise aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses.

Michal ütles, et kaughasartmängu puhul on maksumäär suhteliselt lihtsalt tagasi keeratav sellesse suurusjärku, mida 2024. aasta eelarvestrateegiaga ette nähti – ehk mitte langetada, vaid pisut tõsta. Lisaks ei kompenseeriks see Allikmaa sõnul maksumäära langetuses tulevat kaotust.

"Eesti maksumäär on nagunii Euroopa kõige madalam ja see väike tõus poleks tähendanud muud kui lisatulu, mida see varasematel aastatel ka tegelikult andis. Kui 2024. aastal maksumäära üle tüki aja tõsteti, siis riigi ja kultuurkapitali tulud hüppeliselt kasvasid. Nii et maksumäära langetus ei olnud kuidagi põhjendatud ega vajalik – nüüd on vitsad käes ja tulu on vähem nii meil kui kogu riigieelarves tervikuna," sõnas Allikmaa.

"Jäädi liialt uskuma mängukorraldajaid"

Allikmaa edastas ka sõnumi Eesti 200 fraktsiooni liikmele Tanel Teinile ja kogu Eesti 200 erakonnale, kes maksulangetust jõuliselt eest vedasid.

"Ühelt poolt ma saan ju väga hästi aru, et nende soov võis olla täiesti siiras ja aus. Spordi infrastruktuuri on samuti vaja investeerida ning see oli kindlasti osa eesmärgist, miks nad selle maksulangetuse sisse viisid. Aga ei maksa alati kõiki ilusaid jutte uskuda selle kohta, et kui maksumäära langetada, siis hakkab kõik kohe hirmsasti paranema. Tuleb ikkagi analüüsida ja vaadata rahvusvahelist olukorda ning seda, mida teised riigid teevad. Ma arvan, et siin jäädi lihtsalt liialt uskuma neid mängukorraldajaid. Nende kavatsused olid kindlasti positiivse märgiga, aga see kahjuks ei õnnestunud. Tuleb edasi tööd teha ja mõelda, kuidas on siiski võimalik spordi infrastruktuuri arendamiseks vahendeid leida. Aga see praegune maksumäära langetus on kahjuks osutunud tühjaks lootuseks – seda raha ei paista kuskilt," lausus Allikmaa.

Riigikogu võttis hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu vastu möödunud aasta 3. detsembril. President kuulutas seaduse välja 2025. aasta 18. detsembril.

Eelnõu eesmärk oli langetada hasartmängumaksu määra etapiliselt ehk 0,5 protsendipunkti kaupa aastas kuuelt neljale protsendile.

Vea tõttu seaduses pidi riigikogu seda uuesti menetlema ja võttis selle taas vastu 10. veebruaril.