Mullu detsembris riigikogu poolt vastu võetud seadusmuudatusega langeb veebikasiinodele hasartmängumaks kahe aastaga kuuelt protsendilt neljale ning eesmärgiks on meelitada Eestisse registreerima rohkem veebikasiinosid ning tõsta sellega maksutulu riigile. Praeguse seisuga on aga lisatulu asemel tekkinud riigieelarvesse mitu miljonit eurot alalaekumist.

2026. aasta esimese seitsme kuuga on laekunud hasartmängumaksu 3,36 miljonit eurot ehk 9,7 protsenti vähem kui aasta varem. Peaminister Kristen Michal ütles eelmisel nädalal Vikerraadios, et valitsuses tuleb debatt veebikasiinode maksusoodustuse üle.

"Kindlasti see debatt tuleb. Esimene konkreetne printsiip, mida mina ütlesin, et kultuur sellest ei tohi kaotada. Me oleme selle puuduva raha sinna juurde pannud, mis selle seaduseapsaka tõttu (jäi laekumata) ja tuleb leida ka muu puudujääv raha sinna, et kultuur ei kaotaks," lausus Michal.

Michal märkis, et kuivõrd maksualandus on kehtinud nii lühikest aega, siis on praegu keeruline hinnata, kas veebikasiinosid ka tegelikult Eestisse juurde registreerib. Miks hasartmängumaksu laekumine on vähenenud, pole samuti veel praegu päris selge ning sellest saab parema ülevaate valitsuskabinetis lähinädalatel, lausus ta.

Kui aga maksutulu ei kasva, siis pole ka mõtet edasise maksulangetamisega jätkata, märkis peaminister.

"Ma saan aru, et on vähenenud ka Eestis mängimine, mis on hasartmängumaksule tervikuna mõjunud, ja ma tahakski aru saada, et kui palju selles on kaughasartmängumaksu langetust ja mis sellega edasi saab. Aga kui see ei too täiendavat tulu tulevikus ja sellel ei ole ka prognoosi või vaadet sellele, siis sellisel juhul edasist langetamist kindlasti ei tule. Aga seda me saame kindlasti läbi rääkida," lausus Michal.

Tein tahab maksulangetusega jätkata

Tanel Tein ütles, et tema seisukoht kaughasartmängumaksu langetamise suhtes ei ole muutunud. "Tänaste teadmiste juures ei toeta ma kokkulepitud kaughasartmängumaksu strateegia tagasipööramist," ütles ta.

"Kõigepealt tuleb aga lahutada prognoosid, tegelik maksulaekumine ja maksulangetuse mõju."

"9,7 protsenti väiksem kogu hasartmängumaksu laekumine ei ole kaughasartmängumaksu langetuse "kahju". Seadusemuudatusega muutsime kaughasardi maksumäära. Kogu hasartmängumaksu sees on aga ka Eesti Loto ja traditsiooniline hasart, mille maksumäära selle reformiga ei langetatud. Lisaks mõjutas 2026. aasta algust kahe kuu seadusviga," rääkis Tein.

Sama näitab tema sõnul kultuurkapitali enda rahakott. "Allikmaa (kulka juht Margus Allikmaa - toim.) avaldatud numbrite järgi on kulka alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine prognoosist umbes 818 000 eurot väiksem, Eesti Loto osa prognoosivahest suurusjärgus 700 000 eurot, traditsioonilisel hasartmängul umbes 150 000 eurot ning kulka osa konkreetselt kaughasardi prognoosivahest umbes 956 000 eurot," ütles Tein.

Seetõttu ei ole tema sõnul korrektne jätta muljet, nagu oleks kultuurkapitali kogu tänavune väiksem laekumine tekkinud kaughasardi maksulangetusest. "Kõigepealt on tegemist erinevustega eelarveprognoosi ja tegeliku laekumise vahel. Alles järgmine küsimus on, mis need erinevused põhjustas."

"Ka tänases loos kõlanud 31 miljonit eurot on prognoos. Reinsalu ise ütleb ERR-ile, et tegemist on RAM-i prognoosi järgi varasema eeldusega võrreldes kuni 2029. aastani arvutatud summaga.  See arvutus eeldab muu hulgas, kuidas maksubaas tulevikus käitub. Just selle eelduse kohta tahangi näha mõjuanalüüsi," ütles Tein.

Tein rõhutas, et eelarveprognoos ei ole garanteeritud maksutulu. "Selle väga lihtne näide on automaks: prognoos ja tegelik laekumine läksid väga suurelt lahku. Sama näeme kulka enda alkoholi- ja tubakaaktsiisi puhul," tõi ta näiteks.

Teiseks ei vasta tema sõnul tänaseks enam olukorrale varasem väide, et uusi ettevõtteid pole tulnud. "2026. aastal on korraldusloa saanud kuus varem Eestis mitte tegutsenud ettevõtet – juba rohkem kui kogu 2025. aastal, maksutõusu järgsel aastal, mil uusi turuletulijaid oli viis. Lisaks on tänavu esitatud kaks uut tegevusloa taotlust," ütles ta.

"Ma ei väida, et need kuus tulid ainult maksulangetuse tõttu. Sama ekslik oleks väita, et 2024. aastal turule jõudnud kaheksa uut korraldajat tulid viielt protsendilt kuuele protsendile maksutõusu tõttu. Ettevõtte otsusest loa, reaalse tegevuse, GGR-i (Gross Gaming Revenue ehk hasartmängude brutotulu - toim.) ja lõpuks maksutuluni on pikk viide," lausus Tein.

"Seetõttu ei saa ka Allikmaa tänast argumenti – 2024 tõstsime maksu ja tulud kasvasid, järelikult põhjustas kasvu maksutõus – ilma täiendava analüüsita põhjusliku seosena võtta. Tänases ERR-i loos esitas ta just sellise järelduse," ütles Tein.

Tein rääkis, et kaughasartmängumaksu laekumine kasvas Eestis juba 2019 kuni 2025 suurusjärgus umbes kolmelt miljonilt üle 20 miljoni euro aastas ning suurema osa sellest kasvuperioodist stabiilse protsendise maksumäära juures. "Maksuprotsent ei tekitanud seda kasvu. Kasvas maksubaas," sõnas ta.

"Ja siin ongi minu jaoks kogu arutelu põhiküsimus: miks see maksubaas Eestisse tuli? Just seda peaks riik teadma enne, kui otsustab sama sektori maksukoormust oluliselt suurendada," ütles Tein.

Viielt protsendilt seitsmele protsendile minek tähendab Teini sõnul ettevõtjale 40 protsenti suuremat maksukoormust. "Kui soovitakse väita, et see annab Eestile rohkem raha, tuleb näidata ka turuanalüüsi, miks kõrgem maks ei vähenda Eestis maksustatavat tegevust, olemasolevate ettevõtete kasvu ega uute rahvusvaheliste ettevõtete huvi. Ja siin ei tohiks jääda kinni ainult litsentside arvu," ütles ta.

"Eesmärk on suurem maksubaas"

"Eesti eesmärk ei ole võimalikult palju litsentse. Eesmärk on võimalikult suur Eestis maksustatav GGR ehk maksubaas ja sellelt tekkiv maksutulu. Operaatorid on väga erineva suurusega. Seetõttu võib ühe suure rahvusvahelise ettevõtte Eestis maksustatav tegevus olla riigile väärtuslikum kui paljude väikeste operaatorite oma," sõnas Tein.

Tein ütles, et 2026 on lisaks regulatsiooni mõttes üleminekuaasta. "Olemasolevad ettevõtjad peavad minema üle oluliselt rangematele turva- ja rahapesuvastastele nõuetele ning MTA (maksu- ja tolliamet) ja RAB (rahapesu andmebüroo) menetlevad samal ajal uusi turule tulijaid. Seetõttu on eriti ennatlik teha mõne kuu põhjal lõplik järeldus, et strateegia "ei töötanud"," rõhutas Tein.

"Ka konkurentsi keskkond muutub. Soome avab 2027. aastal litsentsituru. Seni on seal olnud monopol. Me ei tea täna veel, kuidas see suur muutus rahvusvaheliste operaatorite valikuid mõjutab. Väikeriigi võimalus on eristuda. Eestil on usaldusväärne riik, tugev järelevalve, senisest rangem turva- ja rahapesuvastane regulatsioon ning võimalus pakkuda stabiilset ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda," sõnas Tein.

"Seetõttu pean kultuurkapitali juhi üleskutset maksumäär uuesti üles viia ennatlikuks ja kulka enda pikaajalise rahastuse seisukohalt riskantseks," ütles ta.

"Allikmaa ütles veel jaanuaris ERR-ile ise väga õigesti, et reformiga võib minna hästi ja laekumine võib kasvada, kuid garantiid ei ole.  Sama kehtib vastupidises suunas: ka kõrgema maksumäära puhul pole garantiid, et eelarveprognoosis olev raha päriselt laekub," lisas ta.

Kulka huvi ei peaks Teini sõnul olema võimalikult kõrge maksuprotsent. "Kulka huvi peaks olema võimalikult suur ja jätkusuutlik tegelik maksulaekumine, mis jõuab kultuuri ja sporti," rõhutas ta.

"Seetõttu on minu seisukoht lihtne: anname kokkulepitud strateegiale aega. Kui keegi soovib selle nüüd tagasi pöörata, siis tahaksin kõigepealt näha mõjuanalüüsi, mis näitab, et kõrgem maksumäär annab Eestile ja kultuurkapitalile kolme või viie aasta pärast rohkem päriselt laekuvat maksutulu, mitte lihtsalt suurema numbri eelarveprognoosis," lõpetas Tein.