Kahepäevase kohtumise lõpus avaldatud eesistuja kokkuvõttes ei ole kliimamuutustega tegelemist agentuuri prioriteetide loetelus. Selle asemel keskendub dokument energiajulgeolekule, vastupidavusele, kriitilistele maavaradele ja elektrisüsteemidele.

Pööre sai alguse USA ähvardusest agentuurist lahkuda, kui viimane jätkab keskendumist kliimamuutustele. Tegemis on märkimisväärse muutusega võrreldes kahe aasta taguse ministrite kohtumisega, mil kliimakriisi lahendamine ja fossiilkütustest loobumine nimetati IEA tähtsaimaks eesmärgiks.

Ebatavalisel kombel ei väljastanud ministrid sel nädalal ühisavaldust. Eesistuja kokkuvõttes mainiti kliimamuutusi vaid korra, märkides, et "suur enamus ministreid rõhutas energiapöörde olulisust võitluses kliimamuutustega ning tõstis esile ülemaailmset liikumist netoheitevabade heitkoguste suunas kooskõlas COP28 tulemustega".

Hoolimata sellest lausest ei märgitud kliimamuutusi lõppsõnas prioriteedina ning pärast kõnelusi toimunud pressikonverentsil neid peaaegu ei mainitud. Politico sõnul peegeldab see USA mõjuvõimu, kes on rühmituse rikkaim liige ja katab umbes 14 protsenti agentuuri eelarvest.

USA president Donald Trump on nimetanud kliimamuutusi pettuseks ja pingutusi selle lahendamiseks vandenõuks. Pärast enam kui aasta tagasi ametisse asumist on ta purustanud USA siseriikliku kliimapoliitika, astunud välja rahvusvahelistest kliimaorganisatsioonidest, püüdnud peatada taastuvenergiaprojekte ning edendanud fossiilkütuste tootmise laiendamist üle maailma – sealhulgas sõjalise sekkumise kaudu Venezuelas.

Pariisi kõneluste ajal õhutas USA energeetikaminister Chris Wright agentuuri loobuma netoheite stsenaariumide modelleerimisest ning keskenduma uuesti traditsioonilisele energiajulgeolekule. Ta hoiatas, et USA võib oma liikmesuse üle vaadata, kui IEA kurssi ei muuda.

Pressikonverentsil hoidus IEA peadirektor Fatih Birol vastamast küsimustele selle kohta, kas Washington survestas agentuuri kliimaalast sõnakasutust pehmendama. Küsimusele agentuuri netoheite stsenaariumi kohta märkis ta, et viimane maailma energiaväljavaade (World Energy Outlook) sisaldab seda endiselt, kuid keeldus ütlemast, kas see ilmub ka tulevastes raportites.

Kohtumist juhatanud Hollandi kliimaminister ja asepeaminister Sophie Hermans kaitses tulemust, väites, et iga ministrite kohtumine peegeldab "oma geopoliitilist olukorda".

"Ma arvan, et viimane asi, mida me tegema peaksime, on tänase eesistuja kokkuvõtte võrdlemine kahe aasta tagusega, sest nii palju on muutunud," ütles Hermans ajakirjanikele.