Aivar Voog alustas saadet tõdemusega, et suuri muutusi sel korral ei ole erakondade toetusprotsentides näha.

"Nähtavasti ei ole olnud sellist olulist mõjurit või need mõjurid ja tegurid on üksteist tasandanud. See, mida Reformierakond ja valitsuskoalitsioon lootis, et maksutulu muudatusega inimestele jääb rohkem raha kätte, aga selle positiivset mõju tasandas kindlasti külm jaanuar ja elektrihindade järsk tõus," rääkis Voog.

Urmet Kook tõstis esile siiski presidendi ja välisministri vahelise sisepoliitilise vaidluse ja ütles irooniliselt, et tänu sellele on Eesti 200 oma toetust kahekordistanud, tõstes selle ühelt protsendilt kahele.

Anvar Samost vastas, et reaalsuses jääb see tõus veapiiris kõikumise piirimaile. "Ma ei kujuta ette, millise konflikti peaks Eesti 200 avalikult püsti panema või kellega vastuseisu otsima, et kahe protsendi pealt näiteks viie protsendi peale saada, mis oleks juba märkimisväärne muutus. Tundub tehtamatu," sõnas Samost.

"Mis puudutab seda president Alar Karise ründamist Eesti 200 välisministri Margus Tsahkna poolt, siis see tundus algusest peale poliitilise taktika mõttes lühinägelik," lisas Samost.

Aivar Voog märkis, et Alar Karise veebruaris mõõdetud usaldusväärsuse protsent oli umbes 60 protsenti.

Samost viitas, et selline vastasseisu otsimine võib reitingu tõusu mõttes olla tulemuslik, kui vastaspooleks valitakse näiteks endast suurem erakond. "Aga kui sa lähed nii palju oluliselt suurema toetusega isiku vastu, siis tõenäoliselt tulemus on ikkagi vastupidine. See viib sinu enda toetuse alla," lausus Samost.

Urmet Kook osutas, et Reformierakond oli algselt samuti Karise välismeedias edastatud sõnumite tõttu kriitiline, ent siis muutis äkki oma tooni. "Ühel hetkel see teema, nagu kääridega lõigatult, kadus," sõnas Kook.

Samosti sõnul pani ka tema seda tähele. "See oli väga huvitav muutus dünaamikas. Väga ruttu pärast Alar Karise intervjuusid tuli Tsahkna avaldus, siis tuli presidendi intervjuu Rahvusringhäälingule ning päev või paar hiljem tuli peaminister, kes põhimõtteliselt insinueeris Karisele Kiievi äraandmist. Siis oli nagu kõik: tuli juba pidulik selfie presidendi juurest, teatati, et ei ole mingeid eriarvamusi ja kogu välispoliitika kooskõlastamine on tore. Seal oli ilmselgelt vahel mingisugune mõtestamise hetk," rääkis Samost.

Kook küsis Samostilt, kas ta on Voogiga nõus, et Reformierakond, kelle toetus võrdluses sisuliselt ei muutunud, pigem lootis, et aasta alguse maksumuudatustest tuleks positiivne efekt.

"Kindlasti nad lootsid. /.../ Mina arvan, et see positiivne efekt, millele Reformierakond lootis, kui ta maksuvaba tulumäära tõusu kõikidele kingituseks tõi, neeldus muudesse asjadesse, sealhulgas Aivari mainitud kõrgetesse energiakuludesse. Tõenäoliselt on asi selles, et valitsuse ja Reformierakonna üldine maine ei ole selline, mida saaks ühe reklaamikampaania ja maksumuudatusega püsivalt ülespoole tõsta," ütles Samost.

Kook lisas, et Reformierakonnale võis saatuslikuks saada maksumuudatuse kehtima hakkamine talvel. "Tagantjärele tarkusena võiks öelda, et kui oleks teadnud, et nii külm ilm tuleb, oleks võinud seda suvel teha. Siis oleks inimestel raha rohkem kätte jäänud ja jaanipäeval olnuks pilt ilusam," sõnas Kook.

Ka Samost leidis, et kui maksumuudatus oleks tehtud 1. juunist, siis mõju oleks olnud märkimisväärsem. "Aga seda on raske prognoosida, sest kunagi ei tea, mis ootamatud tegurid võivad ilmneda," täpsustas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetusest rääkides ütles Kook, et tundub, et nende toetuse tõus on tulnud Tallinnas.

Lumine talv on aga Tallinnas võimul olevate erakondade jaoks alati väga halb periood, tõdes Aivar Voog.

Kook ütles samas, et ta on isiklikult linna lumekoristusega väga rahul, sest kõnniteed on valdavalt puhtad.

Voog märkis, et sotsid on kindlasti hästi aktiivsed ja meedia tsiteerib neid iga linnavalitsuse kommentaari juurde, olgu selleks Jevgeni Ossinovski või Vladimir Svet. "Sotsid on hästi pildis olnud," ütles Voog.

Samost lisas, et sotsid on linnavalitsuse teemadel pildis ka Eesti venekeelses meedias. "Arvestades Tallinna rahvuslikku koosseisu, on see ka väga oluline," ütles ta.

Kook tõstis esile, et sotsiaaldemokraatide puhul on sellest nädalast kõige huvitavam see, et on räägitud võimalusest, et Reformierakond tahaks neid siiski kuidagi valitsusse kaasata. "Mida peaksid sotsiaaldemokraadid sellisel puhul tegema? Mäletatavasti visati nad valitsusest välja mõnituste saatel, et sotsid pidurdasid häid otsuseid ja tekitasid maailmavaatelist hägusust. Lubati teha tugev parempoolne valitsus ja õigeid otsuseid, et reiting kasvaks. Tegelikult on valitsuse kahe partei koondreiting endiselt 14-15 protsenti ehk ei tõuse. Sotsid on aga hakanud vaikselt üles kerkima ja miks nad peaks sinna samasse valitsusse uuesti minema," arutles Kook.

"Sotside hulgas on kindlasti inimesi, kes arvavad, et valitsuses osalemine oleks teatud mõttes hüve. Aga arvestades seda, kui jõuliselt on erakonna esimees Lauri Läänemets kommunikeerinud soovimatust minna valitsusse kolmandaks rattaks, on vist seal pigem otsus langenud, et seda ei tehta," lisas Samost.

Voog rõhutas, et vähemalt enne suve tõesti sotsid ilmselt valitsusse ei lähe.

Koogi hinnangul on Keskerakond sõnastanud oma peamise konkurendina nii Tallinnas kui ka riigi tasandil sotsid.

Samost leidis, et ka Lauri Läänemetsa sularahamaksete kriminaalmenetlus ei ole erakonna toetusele mõju avaldanud. Kook arvas, et mõju võib ilmneda, kui asi peaks jõudma Läänemetsa saadikupuutumise ära võtmiseni.

Rääkides EKRE toetusest, ütles Kook, et nad pretendeerisid vahepeal teisele kohale ja olid 20 protsendi piiril, aga nüüd on stabiilselt 13 protsendi peal. Kook küsis, miks neil "toss väljas" on.

"Peamine põhjus on Isamaa. EKRE toetus oli üle 20 protsendi juures siis, kui Isamaa oli viie protsendi lähedal," ütles Voog.

Samost lisas, et EKRE-l tundub olevat mingi väsimus. "Võib ka olla see asi, et väga paljud teemad, millest EKRE on aastaid rääkinud – välja arvatud abieluteema, mis on agendast maas –, on nüüd ka teiste erakondade laual. Kriitikat energeetika, majanduskasvu, maksude või immigratsiooni osas teevad nüüd kõik kuni sotsiaaldemokraatideni välja. See leib on täielikult kadunud nende käest," rääkis Samost.

Samost märkis, et EKRE on pannud keerulisse olukorda juhtkonnast tulenev paindumatus kohalike omavalitsuste omavalitsuste töös osalemisega seoses.

"Paar päeva tagasi tuli uudis, et Saaremaa valla võimukoalitsioon hakkab laiali lagunema, sest EKRE on esitanud ultimatiivseid nõudmisi koolivõrgu ümberkorraldamise osas. Kui nad osutuvad nendes liitudes kompromissituks, võib juhtuda see, mida oleme varemgi näinud: nad pääsevad võimule, aga siis sekkuvad Mart ja Martin Helme Tallinnast kohalikesse otsustesse ning tulemuseks on koalitsioonist väljajäämine," ütles Samost.