"Mitte mingit toetust sanktsioonidele, 20. sanktsioonipakett lükatakse tagasi," kirjutas Orbán sotsiaalmeediaplatvormil X.

"Seni kuni ukrainlased ei taasalusta naftatarneid, ei kiida me nende jaoks olulisi otsuseid heaks," postitas Szijjártó Facebookis.

Ukraina võimude sõnul suleti Družba torujuhe, mis kulgeb Venemaalt läbi Ukraina territooriumi Slovakkiasse ja Ungarisse, pärast seda, kui see sai jaanuaris Venemaa rünnakus kahjustada.

Orbán ähvardas reedel vetostada ka EL-i 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale, kui Kiiev ei taasta naftatarneid Družba kaudu.

"Seni, kuni Ukraina blokeerib Družba torujuhet, blokeerib Ungari 90 miljardi euro suuruse Ukraina sõjalaenu. Me ei lase end käsutada!" kirjutas Ungari liider Facebookis.

Slovakkia majandusminister Denisa Saková ütles reedel, et Ukraina lükkas naftatarnete taastamise edasi 24. veebruarini.

Kolmapäeval kuulutas Slovakkia peaminister Robert Fico tarnete tõttu välja eriolukorra ja ähvardas Ukrainat vastumeetmetega, kui torujuhet uuesti ei avata.

Fico ja Orbán on süüdistanud Ukraina valitsust poliitilises väljapressimises Ungari vastu, mis on vastu Ukraina ühinemisele Euroopa Liiduga.

Euroopa Parlament kiitis laenu heaks 11. veebruaril, et aidata Ukrainat võitluses Venemaa sissetungi vastu.

Tsahkna: sanktsioonipaketi blokeerimisega ähvardamine on vastutustundetu

"Ungari ähvardus blokeerida Družba naftatoru tarnete peatumise tõttu Euroopa Liidu 20. sanktsioonipakett on vastutustundetu. Esiteks on tarnete peatumises süüdi üksnes Venemaa, kelle rünnakute tõttu naftatoru kahjustatud on. Seetõttu tuleks kogu pahameel suunata Kremli poole. Teiseks – Euroopa Komisjon on kinnitanud, et tarnete peatumine ei ole Ungari energiajulgeolekut ohustanud ja alternatiivsed tarnekanalid on täielikult kättesaadavad," lausus Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Venemaa täiemahulise agressiooni neljanda aastapäeva eel on Euroopa julgeoleku huvides suurendada toetust Ukrainale ja tugevdada survet Venemaale, mitte vastupidi, lisas välisminister.

"Kõigil EL-i liikmesriikidel on aeg viimaks lõpetada Venemaa sõjamasina rahastamine. Eesti ja mitmed teised EL-i liikmesriigid on juba teinud tõsiseid jõupingutusi selleks, et vabastada end sõltuvusest Venemaa energiast. Energiakandjate eksport moodustab kolmandiku Venemaa riigieelarvest, mis tähendab, et Vene naftat ja gaasi ostes antakse Venemaale need vahendid, mida ta vajab nii Ukraina-vastase agressiooni jätkamiseks kui pikaajaliseks vastuseisuks Läänega," ütles Tsahkna.

Välisminister kohtub esmaspäeval EL-i välisministritega ning lubas kohtumise eel suhelda oma Euroopa kolleegidega, et arutada võimalusi, kuidas Venemaale survet suurendada.