Oluline esmaspäeval, 23. veebruaril kell 22.41:

- Ukraina droonid hävitasid pooled Velikije Luki naftahoidla mahutitest;

- Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke;

- Ukraina tabas droonidega Družba naftajuhtme pumbajaama;

- Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat;

- Zelenski: Ukraina pikem eesmärk taastada kontroll okupeeritud alade üle;

- Venemaal asuvat Belgorodi tabas ulatuslik õhurünnak;

- Zelenski sõnul kavandab Venemaa Ukrainas uusi terrorirünnakuid;

- Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 720 sõdurit.

Ukraina tabas droonidega Družba naftajuhtme pumbajaama

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) droonid ründasid ööl vastu esmaspäeva Venemaal Tatarstanis asuvat Kaleikino pumpamisjaama, kinnitas SBU anonüümne allikas väljaandele Kyiv Independent.

Tegemist on Družba naftajuhtme olulise sõlmjaamaga.

Pärast rünnakut puhkes jaamas suur tulekahju, mis oli nähtav ka kohalikele elanikele. Objekt kuulub Venemaa naftajuhtmete operaatorile Transneft.

Venemaa võimud kinnitasid tabamust. Ametnike väitel puhkes ettevõtte territooriumil põleng droonirusude kukkumise tagajärjel.

The Druzhba-1 station at Kaleikino, a rather important part of the Druzhba oil pipeline through which Hungary and Slovakia hope to get their Russian oil, has just been blown to smithereens and most likely won't be supplying Hungary and Slovakia with oil again anytime soon. pic.twitter.com/7M3aezultz

— Daractenus (@Daractenus) February 23, 2026

Kaleikino pumbajaam on piirkonna tähtsaim naftaobjekt ning asub Ukraina piirist enam kui 1000 kilomeetri kaugusel.

Tabamuse saanud transpordisõlmes võetakse vastu ja segatakse Lääne-Siberist, Tatarstanist, Udmurtiast ja Baškortostanist pärit erineva kvaliteediga naftavoogusid, mis suunatakse seejärel edasi peamistesse naftajuhtmetesse. Tavapärase töörežiimi korral pumpab jaam ööpäevas läbi umbes 350 000 tonni naftat.

Kaleikino jaam varustab kaudselt ka Družba naftajuhet, moodustades ja suunates osa voogudest, mis hiljem sellesse süsteemi jõuavad. Kuigi Kaleikino ei asu otse Družba trassil, on see siiski võrgustiku üks kriitilisi sõlmpunkte.

Torujuhtme Družba Valgevenet ja Loode-Ukrainat läbiva haru kaudu saavad Venemaalt naftat Ungari ja Slovakkia.

"SBU töötab süstemaatiliselt selle nimel, et piirata Venemaa nafta ammutamist ja transporti," märkis allikas. "Meie erioperatsioonid kärbivad metoodiliselt Venemaa naftatulu, millega finantseeritakse sõda Ukraina vastu. See töö jätkub, et Venemaa majandus järk-järgult kurnata ja verest tühjaks lasta."

Ukraina droonid hävitasid pooled Velikije Luki naftahoidla mahutitest

Ukraina droonid viisid rivist välja Venemaa naftahoidla Velikije Lukis, teatas portaal Militarni, mis viitas allikana Ukraina mitteametlikule analüütikute rühmale Dnipro Osint.

Informatsiooni vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Naftahoidla purustustest tehtud satelliidipildid näitasid, et hävines pool mahutitest.

"Peaaegu kõik mahutid on tahmunud, pooled neist on hävinenud," kinnitasid analüütikud.

Militarni meenutas, et Ukraina droonid ründasid Velikije Luki linnas asuvat naftahoidlat samuti 19. veebruari öösel.

"Venelased üritasid kaitsta selle rajatise kütusemahuteid droonivastaste konstruktsioonidega, kuid see ei aidanud. Pihta sai Velikije Luki naftahoidla, mis kuulub ettevõttele Pskovnefteprodukt," lisas väljaanne.

Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke

Ukraina relvajõudude peastaap teatas esmaspäeval, et Ukraina on andis lööke sõjalistele sihtmärkidele okupeeritud Krimmis ning Donetski ja Mõkolajivi oblasti okupeeritud osades.

Peastaabi sõnul on need rünnakud osa süstemaatilistest meetmetest, mille eesmärk on pärssida Venemaa ründevõimekust.

Krimmis ründasid Ukraina üksused Vene vägede koondumispaika, võttes sihikule Venemaa Musta mere laevastiku 15. üksikrannikukaitse raketibrigaadi raketiüksuse. Teadete kohaselt on see üksus varustatud Bastion-tüüpi raketisüsteemidega.

Bastion-süsteem kasutab tavaliselt laevatõrjetiibrakette 3M55 Oniks, mille lennuulatus on kuni 300 kilomeetrit ja lõhkepea kaalub kuni 200 kilogrammi. Venemaa on seda süsteemi korduvalt kasutanud Ukraina tsiviil- ja kriitilise taristu ründamiseks, eriti riigi lõunaosas.

Donetski oblasti okupeeritud osas sai tabamuse Nižnja Krõnka küla lähedal asuv Venemaa väegrupeeringu laskemoonaladu. Samuti rünnati Velõka Novossilka asula lähedal asuvat logistikaladu.

Mõkolajivi oblasti okupeeritud alal rünnati Kinburni säärel asuvat Vene õhudessantpolgu juhtimispunkti.

Rünnakute tagajärgi ning Vene poole kaotusi alles täpsustatakse.

Ukraina ründab järjepidevalt Vene sõjalisi objekte okupeeritud aladel ning naftataristut, mis aitab Venemaal sõda rahastada ning varustada okupatsioonivägesid relvade, kütuse ja tehnikaga.

Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas, et Ukraina kaitsjad on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.

"Selle aasta jaanuari lõpust alates on õhudessantvägede grupp ja nendega külgnevad üksused Oleksandrivka rindel vabastanud 400 ruutkilomeetrit territooriumi ja kaheksa asulat," kirjutas Sõrskõi sotsiaalmeedias.

Ülemjuhataja märkis, et viibis ise lõuna operatiivsuunal, kus pidas üksuste ülematega nõupidamisi lahinguülesannete täitmise üle.

"Arutasime lahinguülesannete täitmist, probleemkohti ja lahendusettepanekuid. Määratlesime esmased sammud kaitse tugevdamiseks ja üksuste varustamiseks. Logistika, haavatute evakueerimine, katkematu moonatarne ja üksuste tehniline tugi on meie vastupidavuse hädavajalikud tingimused," nentis ta.

Sõrskõi sõnul on olukord sellel suunal keeruline. Venelased jätkavad survestamist, kasutades aktiivselt väikeseid rünnakrühmi imbumisoperatsioonideks ning toetades tegevust suurtükitule, droonide ja kohati ka soomustehnikaga.

"Kuid meie sõdurid ei piirdu vaid kaitse hoidmisega, vaid tegutsevad edukalt ka pealetungioperatsioonis. Meie plaan on muutumatu: täita püstitatud ülesanded tõhusalt, hoides maksimaalselt oma kaitsjate elusid ja tervist, tugevdades kaitsevõimet ning kasvatades suutlikkust igal rindelõigul," ütles Sõrskõi.

Zelenski: Ukraina pikem eesmärk on taastada kontroll okupeeritud alade üle

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval avaldatud intervjuus Briti ringhäälingule BBC, et Ukraina eesmärk on pikemas perspektiivis taastada kontroll kõigi Venemaa poolt okupeeritud alade üle.

Zelenski ütles BBC-le, et tema hinnangul on Venemaa juba alustanud kolmandat maailmasõda. "Usun, et [Vladimir] Putin on sellega juba algust teinud. Küsimus on selles, kui palju territooriumi ta suudab vallutada ja kuidas teda peatada," sõnas ta.

Zelenski sõnul on ainus viis Putinile vastu seismiseks avaldada talle tugevat sõjalist ja majanduslikku survet.

Venemaa on nõudnud Ukrainalt lisaks juba okupeeritud aladele ka ülejäänud osa Ida-Ukrainas asuvast Donetski oblastist, mida Vene vägedel pole seni õnnestunud vallutada. Kõnealune piirkond moodustab umbes viiendiku kogu Donetski oblastist.

Zelenski märkis, et järeleandmised territooriumi osas rahuldaksid Putinit vaid lühikeseks ajaks, kuni ta liigub edasi järgmise sihtmärgi juurde. "Usun, et Putini peatamine täna ja tema takistamine kogu Ukraina vallutamisel on võit kogu maailmale. Sest Putin ei piirdu ainult Ukrainaga," lausus ta.

Intervjuus kinnitas Zelenski, et Ukraina võidab sõja. "Kas me kaotame? Loomulikult mitte, sest me võitleme Ukraina iseseisvuse eest," vastas president ajakirjanik Jeremy Boweni väitele, et mõne analüüsi kohaselt ei ole võit võimalik.

Pikemas perspektiivis on Ukraina eesmärk taastada kontroll oma endiste alade üle, rõhutas Zelenski. Tema sõnul oleks 1991. aasta rahvusvaheliselt tunnustatud piiride taastamine õiglane. Praegu ei ole see aga võimalik, kuna jõudude vahekord on liialt selgelt Venemaa kasuks, tõdes ta.

2022. aasta novembris teatas ka toonane presidendi administratsiooni ülem Andri Jermak, et ukrainlased ei lõpeta vastupanu Venemaale enne, kui on jõutud 1991. aasta piirideni.

Möödunud nädala teisipäeval ja kolmapäeval pidasid Venemaa ja Ukraina esindajad Šveitsis Genfis rahukõnelusi. Läbirääkimisi kirjeldati kui raskeid ja pingelisi, kuid osapooled andsid märku, et need võivad lähiajal jätkuda.

Venemaal asuvat Belgorodi tabas ulatuslik õhurünnak

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas õhurünnakust, mille tagajärjel katkes Belgorodi linnas ja selle ümbruses elektri- ja veevarustus. Ka sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad, et linn sattus õhurünnaku alla.

Gladkov väitis, et Ukraina relvajõud ründasid linna rakettidega, mille tagajärjel sai piirkonnas asuv energiataristu kahjustada. Telegrami kanalid teatasid, et raketirünnak tabas Belgorodi linna lähistel asuvat elektrialajaama, vahendas Ukrainska Pravda. 

Very dense air defence activity in Belgorod, Russia. pic.twitter.com/CaiFueAvZ7

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) February 22, 2026

Zelenski sõnul kavandab Venemaa Ukrainas uusi terrorirünnakuid

Ukraina luurel on andmeid, et Venemaa kavatseb jätkata terrorirünnakute korraldamist Ukrainas ja seetõttu on tsiviilelanike kaitsmiseks vaja rakendada lisameetmeid, ütles pühapäeval oma õhtuses pöördumises president Volodõmõr Zelenski.

"Siseministeerium esitas – minister Ihor Klõmenko ja teised korrakaitsjad – mitu ettekannet Lvivi terrorirünnaku uurimise kohta. Seda on raske teisiti liigitada, sest see oli tõesti terrorirünnak, küüniline ja jõhker. Toimus kaks plahvatust, millest teine kärgatas pärast päästeteenistuste saabumist sündmuskohale. Viga sai 25 inimest. Traagilisel kombel hukkus üks inimene – 23-aastane politseinik," rääkis president.

Zelenski avaldas kaastunnet ohvri perele ja lähedastele ning lisas, et kõik vigastatud saavad praegu arstiabi.

"Mõned on raskes seisundis ja arstid teevad elude päästmiseks kõik võimaliku," sõnas riigipea.

"Selle terrorirünnaku asjaolusid analüüsitakse praegu põhjalikult. Paljud faktid on juba tuvastatud. Täideviijad värvati sotsiaalmeediavõrgustiku Telegrami kaudu. Rünnaku korraldas Venemaa. Siseministeerium, rahvuspolitsei ja Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) jagavad avalikkusele hiljem täpsemat infot," jätkas Zelenski.

Samuti andis president ametivõimudele korralduse töötada välja meetmed ja reageerimismehhanismid selliste kuritegude ennetamiseks tulevikus.

Riigipea sõnul on Ukraina korrakaitsjatel juba teatav kogemus selliste ohtude tõrjumisel. Eelkõige on ära hoitud kümneid sarnaseid olukordi ja ametnikud tõkestavad pidevalt selliseid värbamiskatseid.

"Vaja on suuremat aktiivsust ja kaasamist kogukondade endi, kohalike omavalitsusjuhtide ja riigiasutuste poolt – kõigi poolt. Eesmärgiga vähendada Venemaa võimet korraldada terrorirünnakuid ja sabotaaži Ukraina tagalas mistahes tasandil," ütles Zelenski.

President rõhutas, et luureandmed viitavad Venemaa plaanile selliseid tegevusi ehk terrorirünnakuid ukrainlaste vastu jätkata.

Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest

Kohalike võimude esmaspäevaste andmetega on Venemaa viimase ööpäeva rünnakutes Ukrainale hukkunud vähemalt neli ja saanud vigastada 26 tsiviilinimest.

Õhujõudude andmetel laskis Venemaa öösel Ukraina suunas teele 126 drooni ja ühe ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Vähemalt 20 drooni ja rakett läbisid tõrje ning tabasid 11 asukohta. Ühes kohas registreeriti rusude langemine.

Odessa oblastis tapsid Venemaa droonirünnakud 20-aastase naise ja 45-aastase mehe ning vigastasid veel kolme inimest. Kuberner Oleh Kiper andis teada, et kahe vigastatu seisund on kriitiline. Kiperi sõnul said tabamusi tööstus-, energeetika- ja tsiviiltaristu objektid. Üks droon tabas kõrghoone korterit, kuid ei plahvatanud.

Zaporižžja oblastis hukkus rünnakutes kaks ja sai vigastada neli inimest, teatas kuberner Ivan Fedorov. Ta lisas, et Vene väed sooritasid oblasti 44 asulale kokku 754 rünnakut.

Donetski oblastis sai rünnakutes vigastada viis inimest: neli Družkivkas ja üks Kramatorskis, vahendas kuberner Vadõm Filaškin.

Hersoni oblastis ründasid Vene väed 39 asulat. Kuberner Oleksandr Prokudini sõnul sai ööpäevaga vigastada viis inimest ning kahjustada said üks kortermaja ja 15 eramut.

Dnepropetrovski oblasti Pavlohradi rajoonis sai 23. veebruari öösel rünnakus tervisekeskusele vigastada mees. Kuberner Oleksandr Hanža teatel said eraldi rünnakutes Nikopoli rajoonis vigastada kolm naist ning 22. veebruaril sai üks naine vigastada rünnakus Sõnelnõkove rajoonile.

Harkivi oblastis vigastasid droonirünnakud ööpäeva jooksul 44-aastast naist Petšenihõ külas ja 69-aastast meest Podolõ külas. Kuberner Oleh Sõnjehubovi sõnul sai 23. veebruari hommikul Harkivi linna ründamisel vigastada ka 55-aastane mees.

Sumõ oblastis sai Sumõ kogukonnale tehtud liugpommi rünnakus vigastada 36-aastane mees, teatas kuberner Oleh Hrõhorov. Ta lisas, et Vene väed ründasid ööpäeva jooksul kokku 21 asulat.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 720 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 260 500 (võrdlus eelmise päevaga +720);

- tankid 11 696 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 082 (+13);

- suurtükisüsteemid 37 510 (+40);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1654 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1304 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 348 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 143 878 (+1765);

- tiibraketid 4347 (33);

- laevad/kaatrid 29 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 79 636 (+136);

- eritehnika 4073 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.