Peaminister Kristen Michal pidas pühapäeval Tartus oma aasta olulisima kõne, kus prognoosis, et 2026. aastal saab ilmselt olema liikumine kokkupõrkekursil.

"Kokku põrkavad soov minna kas tagasi või edasi, itta või läände, sulgumisele või avatusele. Iga Eesti inimese sisemine hääl ütleb, missugust suunda toetada. Minu nägemus on selge. Eesti peab olema agressiivselt tulevikku suunatud riik," leidis Michal.

Opositsioonilise SDE juht Lauri Läänemets märkis, et peaministri aastakõne oli peetud rohkem Reformierakonna esimehe kui peaministrina ja samuti oli see selgelt loodud vastanduse loomiseks konservatiivsete erakondadega.

"Polariseerimisega võib proovida Reformierakonna toetust kasvatada, aga see ei vähenda kasvavat ohtu, mis ähvardab lõhkuda vabadustel põhineva demokraatia," leidis Läänemets.

Ka Isamaa juht Urmas Reinsalu leidis, et propaganda ning vastandumisagenda ja hirmutamine jäävad peaministri kõne järgi saatma poliitilist juhtimist kasvavas tempos kogu aasta. "Eks siis ühiskond peab sellega leppima," arvas Reinsalu.

Läänemetsa hinnangul kordas Michal varem tehtud vigu. "Konservatiivsete erakondade suur toetus ei ole probleem, vaid probleemi tagajärg! Konservatiivide eest võib hoiatada, aga nendega võitlemine probleeme ei lahenda."

Läänemetsa sõnul ei toimi vabadused, kui need pole majanduslikult tagatud. "Mis kasu on Eesti perel majanduskasvust, kui see jõuab vaid vähesteni? Paljudes maakondades on mediaanpalk 1400 euro ümber, ehk siis pooled inimesed saavad sellest väiksemat palka. Need tööinimesed teavad, et kui peaminister räägib keskmise palga 10–12% kasvust, siis ta ei räägi neist. Nad teavad, et maksumuudatuste suurimad summad lähevad keskmisest rohkem teenivatele inimestele. See teeb vihaseks või paneb pettuma."

Sotsiaaldemokraatide juht lisas, et Kristen Michalile on olemuslikult vastukarva teha poliitikat, mis tagab ühtlaselt kõigi heaolu kasvu.

"Seega on peaministri erakond jõuetu pidurdama konservatiivide toetust. Ainuke, mis nad teha saavad, on hirmutada vastasseisuga osasid inimesi ennast valima, kuid Eesti muutub sellisest polariseerimisest veelgi nõrgemaks."

Teise opositsioonipartei Isamaa esimees Urmas Reinsalu märkis Michali kõnet hinnates, et poliitilist juhtimist Eestis on saatnudki otsustamatus ning pidev kakofooniline tõmblemine.

"Sellest ongi ühiskond väsinud. Peaminister nimetab praeguse valitsuse ajal majanduses toimuvat vindumiseks ning lubab nüüd teistmoodi tegutseda.
Kahjuks on just valitsuse valed ja destabiliseerivad signaalid majanduse ja ettevõtluse suunal ebakindluse ja vindumise esile kutsunud."

Reinsalu sõnul tõi peaminister oma kõnes esile palju helget ja positiivset tänases Eestis, kuid sidus selle alltekstina kokku varjatud etteheitega Eesti rahvale: miks ollakse valitsuse suhtes kriitilised?

"Eesti inimeste loovus realiseerub mitte valitsuse tõttu, vaid läbi meie-tunde, sisemise ühtehoidmise ja ühiskonna tasakaalu. Just seda on vigastanud enim tänase valitsuse tegevus."

Isamaa esimees märkis, et peaminister vältis oma aastakõnes teadlikult energeetikateemat, kuna selles vallas on valitsus igas suunas ummikusse jooksnud. Sama ilmnes Reinsalu väitel ka sündimuse kriisist kõneldes.