"Ma arvan, et Pevkur peaks tagasi astuma. Juba ainuüksi sellepärast, et ta on nüüd aasta aega kõigi nende probleemidega ministeeriumis olnud ja põhimõtteliselt suuri probleeme pole lahendatud. Ma ei kujuta ette, et kui riigikontroll neile tähelepanu poleks pööranud, kas siis need asjad oleks sama aeglaselt käinud või seal nurgas seisnud."

Läänemets ütles "Terevisioonis", et ise tagasi astudes annaks Pevkur uuele ministrile, kes iganes ta on, võimaluse taastada usaldus.

"Me kulutame väga palju raha riigikaitsele ja kogu riigikaitse on täna löögi all. Hanno Pevkurist on saanud nägu, kes riigikaitse usaldust mõnes mõttes alla viib. Ma tean teda isiklikult ja tegemist on tubli ja toreda inimesega. Aga aasta aega pole ta suutnud nii olulisi küsimusi ära lahendada ja isegi töösse panna. Mõistlik oleks tal tagasi astuda. Kui ta seda ei tee, ma kardan, et ühel hetkel me jõuame riigikogu saalis selle küsimuseni, et mitte peaminister, vaid kaitseminister," sõnas Läänemets.

Ka Isamaa tahab Pevkuri tagasiastumist

Ka teise opositsioonipartei Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et kaitseminister Hanno Pevkur peaks tagasi astuma.

"Siin ei ole teist küsimust. Jah, ta peab ameti maha panema. Me hakkame riigieelarve kontrolli erikomisjonis seda teemat arutama koos härra ministriga. Aga me arutasime seda ka eelmisel aastal. Seesama kurikuulus leping, mille alusel on raha makstud, eelmise aasta sügisel kinnitati parlamendile, et riigile rahalisi kohustusi sellest ei tule. Ja mis on väga huvitav, seda lepingut ei antud välja ka riigikontrollile. Riigikontroll tuvastas selle hoopis ülekannete järgi. See olukord ei ole normaalne," sõnas Reinsalu.

Reinsalu meenutas, et ka endine RKIK-i juht on öelnud, et kõikidest otsustest oli minister Pevkur vähemasti teadlik. Ja kaitseministri otsustuskoosolekul kiideti heaks ka raha maksmine ettevõttele, mis moona ei tootnud.

Perling: tagasi peaks astuma ka Michal

Parlamendiväliste Parempoolsete arvates ei piisa kaitseminister Hanno Pevkuri tagasiastumisest. Kaitseraha ausa kasutamise läbikukkumise ja süsteemsete ning pikaajaliste puuduste kõrvaldamata jätmise eest vastutab Parempoolsete hinnangul ka peaminister Kristen Michal.

"Me ei tohi lasta endale etendada näidendit, kus neljapäeval läheb kaitseminister peaministri vaibale, teatab, et tema vastutab ning astub tagasi. Kristen Michal on Eesti riigikaitset alavääristava läbikukkumise kaasosaline. Lisaks Hanno Pevkurile peab vastutama ka tema, sest just Michali valitsus ei ole suutnud enam kui aasta jooksul veenvalt tõestada, et riigikaitseraha ei ole võimalik väärkasutada," sõnas Parempoolsete juht Lavly Perling.

Helme: kõige õigem oleks valitsuse umbusaldamine

EKRE juht Martin Helme leidis, et on täiesti selge, et Hanno Pevkur ei saa kaitseministrina jätkata.

"Täna ei ole piisav, et me teeme üleskutseid peaministri või kaitseministri tagasi astumiseks. Näha on, et neid ei kõiguta retoorika. Vaja on tegusid, vaja on saalis hääletada. Olen jätkuvalt seda meelt, et kõige õigem on kogu valitsuse umbusaldamine. Aga kui sotsid pole selleks praegu valmis, tuleb viivitamatult käivitada Hanno Pevkuri umbusaldamine."

Peaminister Kristen Michal kutsus neljapäeva varahommikuks kokku valitsuskabineti nõupidamise, kus palub riigikontrolöril teha ülevaate raamatupidamise ebaselgusest kaitsevaldkonnas.

"Kaitseminister Hanno Pevkurilt, kaitseväe juhatajalt Andrus Merilolt, riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) juhilt Elmar Vaherilt ja kaitseministeeriumi kantslerilt Kaimo Kuuselt ootan neljapäeval samal kohtumisel konkreetset tegevusplaani probleemide kiireks lahendamiseks," ütles Michal. 

Riigikontrollil teist aastat teravad etteheited

Riigi majandusaasta koondaruande auditis leidis riigikontroll kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuses hulgaliselt tõsiseid probleeme, mis suurendavad nende hinnangul riigi raha ja vara kuritarvitamise riski. Samu probleeme tõi riigikontroll välja juba aasta varem ja siis lubas Pevkur nendega tõsiselt tegeleda.

"Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses," ütles riigikontrolör Janar Holm.

Neljapäeval kirjutas Eesti Ekspress, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu indialastele, kes polnud varem ühtegi mürsku müünud, kuid sõjakraami asemel saadi üha uusi lubadusi ning nüüd on vaidlus kohtus.

RKIK-i tollane juht Magnus-Valdemar Saar ütles, et mitte ühtegi suurt otsust ei tehtud ilma ministeeriumi juhtide heakskiiduta. Esimese lepingu läbirääkimiste ajal oli lisaks minister Hanno Pevkurile asjaga kursis ka toonane kantsler Kusti Salm ning edaspidi hoiti inforingis uut kantslerit Kaimo Kuuske.