Veebruari lõpus edastas justiits- ja digiministeerium valitsusele heakskiitmiseks kohtumenetluse kiirendamise eelnõu, mille eesmärk on muu hulgas kiirendada kohtupidamist ja muuta kohtute juhtimine paindlikumaks. Need sihid on paika pandud ka valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2025-2027.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on kohtupidamine sellel kümnendil Eestis aeglustunud kõigis kohtuastmetes ja menetlusliikides. Näiteks tsiviilasjade puhul, mis moodustavad kõigist kohtuasjadest 66 protsenti, oli keskmine menetlusaeg esimeses kohtuastmes mullu 34 protsenti pikem kui 2020. aastal ja nende hulk oli kasvanud 12 protsendi võrra.

Süüteoasjade puhul pikenes keskmine menetlusaeg samal perioodil kahe protsendi võrra ja haldusasjades 13 protsendi võrra.

"Nii massiivne aeglustumine on hirmutav," sedastab eelnõu ja toob välja, et kui kohtuasjade arutamine tunduvalt pikeneb, väheneb sõlmitud lepingute väärtus, sest neid on vaidluse korral raskem maksma panna, väheneb ka karistuspoliitika mõju ning usk, et õiguste rikkumise vastu saab kohtust kaitset.

"Kohtupidamise aeglustumise hind on ühiskonnale kõrge. See halvendab usaldust, õiguskuulekust, ärikliimat," tuuakse eelnõu seletuskirjas välja.

Et olukorda parandada, tuleb eelnõu kohaselt parandada kohtumenetlusseadustikke ja infotehnoloogilisi tööriistu, aga ühtlasi viia kohtust välja toiminguid, mida haldusasutused saaksid tõhusamalt teha. Ka tuleb tõhustada kohtu sisemist juhtimist ja töökorraldust, anda kohtusüsteemile üle oma tegevuse korraldamine, süvendada õigusemõistmise spetsialiseerumist ja muuta kohtulõive.

Kohtunikud peavad rohkem spetsialiseeruma

Kohtukorralduse osas on põhieesmärk kiirendada kohtumenetlust tõhusama kohtuhalduse, töökorralduse ja spetsialiseerimise kaudu.

Eelnõu näeb ette, et esimese ja teise astme kohtud, mida praegu haldab justiitsministeerium, muutuvad iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Nii saab kohtusüsteem vabad käed oma sisemise töö korraldamiseks koos vastutusega.

Kohtuhaldust hakkab juhtima kohtute nõukogu ning kohtute ühiseks tugikeskuseks luuakse kohtuhaldusteenistus. Justiits- ja digiminister jääb esimese ja teise astme kohtutele valdkonna eest vastutavaks ministriks.

Kui praegu on spetsialiseerumissuundi kaks – alaealised ja maksejõuetusasjad – siis seaduseelnõu järgi tekib neid suundi üheksa.

Eelnõu seletuskirja kohaselt näitab maakohtute tööjaotusplaanide analüüs, et esimese astmete kohtudes on spetsialiseerumise valdkonnad väga erinevad, ulatudes suisa üksikküsimustele orienteeritud valdkondadest kuni spetsialiseerumise täieliku puudumiseni. Teiste riikide kohtupraktika kohaselt parandab aga spetsialiseerumine kohtuotsuste ettenähtavust ja kohtunike kompetentsust.

"Kohtunike spetsialiseerumine tuginebki arusaamale, et ebarealistlik oleks eeldada, et sama kohtunik jõuab võrdselt hästi olla kursis erinevate valdkondade eripäraga, eriti juhul, kui see eeldab mõne muu eluvaldkonna süvendatud tundmist," märgitakse seletuskirjas.

Eelnõu kohaselt on Eesti üks väheseid riike Euroopas, kus kohtunikud ei saa süsteemisisest tagasisidet. Eelnõuga luuakse niisugune üldistava tagasiside andmise korraldus, et toetada kohtunike ja nende abide erialast arengut.

Rahvakohtunikud kaovad

Kehtiva seaduse järgi on maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasjades kohtukoosseisus ka rahvakohtunik, kellel on kohtunikuga õigusmõistmisel võrdsed õigused. Selle mõte on olnud kaasata tavainimesed õigusemõistmisse.

Paraku on kohtuasjad läinud keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seetõttu üha formaalsem, puudub kontroll rahvakohtunike poliitilise erapooletuse üle ega uurita nende tausta, risk, et rahvakohtunik menetluse kestel välja langeb võib viia selle uuesti algusesse ja põhjustada süüteo aegumise ning lisaks tasustatakse neid ebapiisavalt.

Seetõttu näeb eelnõu ette rahvakohtunike institutsiooni kaotamise ning maakohtus mõistab õigust ainuisikuliselt maakohtunik. Muudatus peaks tagama õigusemõistmisele professionaalsema lähenemise.

Selleks, et kohtunikuamet muutuks atraktiivsemaks, täpsustatakse kohtuniku ametiõigust kohtuvälise töö, osalise töötamise ja teenistusvanuse pikendamise osas.

Tsiviilkohtumenetluse õiguse alal on eelnõu siht kiirendada kohtupidamist kohtute töökoormuse optimeerimise teel.

"Kasvava töökoormuse tõttu jagavad kohtud oma tööaega keerukamate ja lihtsamate vahel, sealhulgas perspektiivitute ning esimeses astmes selgelt õiguspäraselt lahendatud asjade menetlemisel," tõdetakse eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu peaks aga jätma kohtunikele rohkem aega tegeleda keerukamate õigusvaidlustega.

Lihtmenetluse piirmäärad kasvavad

Soodustamaks lihtsustatud menetlusi, tõstetakse lihtmenetluse piirmäärasid, mille praegune põhinõue on kuni 3500 ja koos kõrvalnõuetega kuni 7000 eurot, eelnõu tõstab need aga vastavalt 5000 ja 10 000 euroni.

"Muudatuse eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumisharjumusi ning suunata neid vaidlusi lahendama või kompromisslepinguid sõlmima eelkõige kohtuväliselt," põhjendatakse seletuskirjas.

Lihtmenetluse nõuetele antakse suurem selgus ning tarbijakrediidi nõuetele luuakse uus elektrooniline menetluskord.

"Tulenevalt EL-i ja Eesti kohtupraktika arengust on vajalik täpsustada tarbijakrediidi ja maksekäsumenetluse reegleid – et paremini kaitsta inimeste õigusi tarbijakrediidi asjades, vältida tarbijakrediidiasjade kuhjumist maksekäsu kiirmenetluses ja ka hagimenetluses," toob eelnõu välja.

Seletuskiri märgib, et kohtunike tähelepanekute kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded paljudel juhtudel erinenud nõuetest, mis jõuavad kohtu ette hagimenetluses.

Muu hulgas on maksekäsu kiirmenetluses süstemaatiliselt esitatud suuremaid nõudeid, intressimäärad on tihti juhuslikud, mitte lepingujärgsed või viivisemäär esitatakse kolmekordse määrana, mitte suuruses, milles lepingus kokku lepiti.

Eelnõuga tahetakse tagada, et tarbijatelt ei nõutaks maksekäsu kiirmenetluses ülemääraseid summasid ning et laenuandjad järgiksid enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui praegu arutab ringkonnakohtus lihtsates menetlustes kohtuasja kolmene kohtukoosseis, siis eelnõu kohaselt arutab sellist kohtuasja reeglina üksainus kohtunik.

Senine kord näeb ette, et kui pooled ei ole avaldanud, eeldatakse, et nad ei ole nõus kirjaliku menetlusega. Eelnõu muudab seda nii, et eeldatakse nende nõusolekut nii suulise kui ka kirjaliku menetlusega.

Tsiviilkohtupidamise puhul võtavad vaidlused menetluskulude üle sageli palju aega. Eelnõu tõstab kulumääruse vaidlustamise lubatavuse piirmäära 280 eurolt 500 euroni, suunab esitama menetluskulude nimekirju vähem ehk ühes kohtuastmes üks kord, näeb ette, et viivist arvestatakse menetluskuludelt alles pärast menetluse lõppemist ning täpsustab, kes üldse võivad menetlusabi määrusi vaidlustada.

Tehisaru hakkab istungeid protokollima

Kohus saab eelnõuga õiguse kasutada istungi jäädvustamiseks tehisaru loodud protokolli ja kui seda on vaja parandada, tuginetakse vastuväidete asemel salvestisele.

Täpsustatakse ka menetlusreegeleid, et vältida venitamist. Näiteks võib ringkonnakohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui apellatsioonikaebuse väited on ilmselgelt edulootuseta.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamise tähtaeg algab lahendist teadasaamisega. Nii kaob senine võimalus menetlust sellega venitada, et on võimalus valida, kas tähtaeg algab lahendist või täitmisest teadasaamisega.

Halduskohtu tööd peaks kiirendama see, et loamenetlused viiakse sealt välja. Kui näiteks kutsealune ei tule ajateenistusse või reservist õppekogunemisele, ei pea enam pöörduma halduskohtusse, et peatada tema mootorsõiduki juhtimõisõigus, relvaluba või jahipidamisõigus.

Eelnõu suurendab sotsiaalkindlustusameti pädevust tunnistajate ütluste alusel pensionistaaži tuvastada, et vähendada kohtusse pöördumist. Lisaks annab eelnõu võimaluse teha juba eelmenetluses kaebuse ja vastuste põhjal otsus, kui haldusakt on ilmselgelt õigusvastane.

Soodustatakse kompromisside sõlmimist, lihtsustatakse menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise sätteid.

Muutmisele lähevad ka kohtulõivud. Eesmärk on, et need kataksid vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid ühtlasi pahatahtlikud või selgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised.

Riigilõivu määrad suurenevad 50 protsendi võrra. Näiteks kui tsiviilasja hind on 350 eurot, oli seni selle riigilõivu täismäär 100 eurot, eelnõuga tõuseb see aga 150 euroni, 2500-eurose hinnaga tsiviilasja riigilõiv tõuseb aga 350 eurolt 525 euroni.

Muudatused puudutavad seejuures vaid tsiviil- ja halduskohtumenetluse lõive, registriasjade lõivud on välja jäetud.