Eestis on üle 7000 loodusainete õpetaja, kellest veerandil ei ole nõutud kvalifikatsiooni. Kolmandik Eesti kvalifitseeritud füüsikaõpetajatest on üle 60-aastased. Kõrgema keskmise vanusega järgnevad keemia- ja matemaatikaõpetajad. Tudengite huvi loodusainete õpetajaks õppida on kasvamas, ministeerium loodab leevendust karjäärimudelist ja mikrokraadidest.

Eelmisel nädalal tõi mais Tallinna Ülikooli rektoriks saav Priit Reiska rahvusringhäälingu veebisaates "Otse uudistemajast" välja mure, mis seotud loodusainete õpetajate puudusega.

"Riigikontroll on toonud välja, et loodusainete õpetajatega on koolis halvasti. Formaalselt ei vasta kvalifikatsioonile ligi veerand nendest. See formaalne kvalifikatsioon tähendab seda, et neil ei ole magistridiplomit või kutset. Sisuline kvalifikatsioon – mis tähendab seda, et kui ma õpetan koolis füüsikat, siis ma olen seda ka ise ülikoolis õppinud – on aga selline, et puudujääk läheneb 50 protsendile. "

Gustav Adolfi gümnaasiumi füüsikaõpetaja ja Tallinna Ülikooli füüsika ja füüsika didaktika lektor Erkki Soika nõustus murekohaga, kuid rääkis, et füüsikaõpetaja magistriõppesse astuvate noorte huviliste arv on kasvanud.

"See on selline küllalt kompleksne, mitmete põhjuste koosmõju. Ma arvan, et esimene suur muutus on toimunud just mentaliteedis, et õpetajaamet siiski on väärikas ühiskondlik amet ja noortel on tekkinud ikkagi huvi selle vastu. Teiseks on loomulikult see, mis puudutab just neid karjääripöörajaid või juba varasemast ajast mõne teise kõrgharidusega olevate õpetajate arvu tõusu," selgitas Soika.

Suuremat huvi õppida loodusainete õpetajaks näitab ka Tartu Ülikooli sisseastumisstatistika. Siiski möönavad eri osapooled, et kasvavad arvud ei suuda täita tekkivat tühimikku. Nii Erkki Soika kui ka Tartumaal asuva Lähte gümnaasiumi direktor Martin Pent ütlesid, et töökuulutusega on näiteks uut füüsikaõpetajat päris keeruline leida.

"Saime kuidagi hädaga pooleks ühe inimese pärast seda, kui läks mööda kuskil 4,5 kuud. Ise pidime otsima, eraldi küsima ehk siis kuulutuse peale ühtegi avaldust ega kedagi huvitatut ei tulnud. Ma ei usu, et see puuduta ainult loodusainete õpetajaid. Veel üks oma kooli näide: üllataval kombel selgus, et matemaatikaõpetajat saada oli lihtsam kui näiteks muusikaõpetajat," rääkis Pent.

Haridusministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna juhataja Haana Zuba-Reinsalu ütles, et riik otsib vastust suurele küsimusele.

"Karjäärimudel kindlasti täna peaks andma selle esimese signaali, et õpetajad on kooli oodatud ja Eesti riigil koos ülikoolidega on pakkuda õpetajatele nende professionaalsuse arendamisel väga-väga erinevaid lahendusi, personaalseid õpiteid, mikrokraade, täiendkoolitusi, nii et teekond on tegelikult lahti. Vajalik on leida see säde, et õpetaja nüüd kooli päriselt ka tuleks ja jääks," lausus Zuba-Reinsalu.

Soika rääkis, et tema töötab õppejõutööle lisaks ka üldhariduskoolis, et püsida parimate teadmiste juures.

"Ma ise olen võrrelnud seda selliselt, et kui kirurgil on vaja teha teatud arv operatsioone aastas, et olla kompetentne, siis ma arvan, et didaktikul on ka teatud arv tunde vaja koolis anda, et olla tasemel ja kompetentne. See on minu kõige suurem motivaator. Noh loomulikult, et mul on ka väga toredad õpilased."