Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ütles kolmapäeval, et linnahalli renoveerimine ja ülalpidamine käib maksumaksjale üle jõu, mistõttu tuleb see lammutada.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub rääkis ERR-ile, et mälestiste lammutamist selliselt korraldada ei ole võimalik.

"Tallinna linnahall on kindlasti Eesti kontekstis üks modernistliku arhitektuuri olulisemaid tähtteoseid ja kindlasti sellisena ka Eesti üks olulisemaid sümbolhooneid. Sellisena on ta kaitse all ka ehitismälestisena," rääkis ta.

Staub lisas, et muinsuskaitseseaduse kohaselt on kaitse alt mahavõtmine väga kindel bürokraatlik protsess, mille aluseks on see, et objekt ei ole enam kultuuriväärtuslik. Ta tõi näiteks olukorrad, kus hoone on tulekahju tõttu hävinud ja muinsuskaitsjad analüüsivad uuesti, kas seal on veel miskit, mis väärib alleshoidmist.

"Linnahalli puhul me ei saa ju selliselt praegu rääkida, sest linnahall on endiselt väga väärtuslik ja kusjuures ka väga heas seisukorras," lausus Staub, viidates eelmisel aastal Tallinna linnavalitsuse tellimusel valminud ehitustehnilisele analüüsile, mis üllatuslikult hindas hoone kandekonstruktsioonide seisukorda kohati isegi väga heaks.

Arhitektide liidu president Aet Ader tõi esile, et linnahall on noore autori looming, Raine Karp alustas projekti 36-aastaselt. Ühtlasi on see praeguseks kindlasti üks kuulsamaid Eesti hooneid, mis on pälvinud väga palju tunnustust ja seda tullakse vaatama igalt poolt.

"Isegi suletud seisus teeb arhitektuurikeskus mitmeid ekskursioone ja tuhandeid inimesi käib puhtalt selle hoonega tutvumas," tõdes Ader.

Temagi tõi välja linnahalli hea seisukorra: ekspertiisi kohaselt on selle põhikonstruktsioonid ja vundament korras, vajumisi ei ole olnud.

"Tuleks küll tegeleda katusega, vee läbilaskvus on probleem olnud, fassaadid ja katus. Sealt edasi on küsimus, mida see kordategemine tähendab, mis on renoveerimine tänases päevas?" ütles Ader.

Ta selgitas, et renoveerimise puhul kangastub inimestele midagi sellist, nagu tehti Raine Karbi teise tuntud hoone, rahvusraamatukoguga, mis on põhjalikult korda tehtud, kuid Euroopas renoveeritakse üha enam võimalikult palju vana säilitades.

"Linnahallis pole pehme mööbel niiskuse käes säilinud, aga väga palju on säilinud, mis tähendab, et seda ei pea viimase detailini ära vuntsima, võiks anda olemasolevale uue elu," lausus Ader.

Lammutamise asemel peab hoonele leidma uue funktsiooni

Staub märkis, et nüüd, kus on olemas ehitustehnilise uuringu tulemused, tuleks koostöös välja mõelda plaan, kuidas tõkestada hoone edasist lagunemist.

"Linnahall ootab oma saatust pikisilmi ja ma arvan, et me peaksime lammutamise mõtete asemel hoopis aktiivselt otsima sellele uut kasutusfunktsiooni, sest sellel objektil on väga suur kasutuspotentsiaal ja ma usun, et ka avalik huvi kasutamaks sellist võimast hoonet," sõnas Staub, kelle sõnul oodatigi varasematel aastatel uuringutulemusi.

Ader peab linnahalli mingis osas ümberehitamist loomulikuks. Ta märkis, et Tallinn ise on liikunud selles suunas, et jäähalli osa rohkem ümber ehitada, sinna plaanitaksegi ERSO saali ja ruume.

Äriplaani osa saaks tema sõnul olla ka see, et anda ehitusõigus ehitada linnahalli kõrvale ja ümber, nagu plaaniti viimati, kui pealinn kavatses Tallinkiga linnahalli asjus kokkuleppe sõlmida, aga koroonapandeemia plaanile kriipsu peale tõmbas.

"Tema tulevik saakski olla nii polüfunktsionaalne saal rokk-kontsertide jaoks kui ka messikeskusena. Pirita tee messikeskus läheb lammutamisele ja Tallinnas ei ole head kohta, kus teha suurkonverentse, messe. Sellel on väga hea asukoht, ühistransport on lähedal, meri lähedal, võimalus ka õue laieneda," loetles Ader.

Tallinnas toimub sügisel arhitektuuribiennaal ning arhitektide liidu presidendi sõnul käivad läbirääkimised linnavõimudega, et see saaks toimuda linnahalli hoones. Ader märkis, et pooldabki väga, et linnahalli vähemalt ajutiselt nii palju kui saab kasutataks.

"Võib-olla on raske mõista seda, mida veel ei ole või mis on olemas, aga seinad on tolmunud ja metallvõred akende ees," lausus Ader.

Ta lisas, et kõiki hooneid ei saa alles jätta, kuid nõukogudeaegsest arhitektuurist on linnahall kahtlemata kõige väärikam ja populaarsem ning väärib ka tulevikus järgmistele põlvedele säilitamist.

Arhitekti kompromissidee: linnahall tuleb pooleks teha

Arhitekt Ülar Mark on välja pakkunud idee Tallinna linnahall pikkupidi pooleks teha. Ta selgitas, et linnahalli renoveerimine praegusel kujul on rahaliselt nii suur kulu, et ta ei näe selleks võimalust.

"Järgmine samm on see, et võiks teha sinna aknaid juurde, osa lammutada, aga ka sellisel juhul pole mõtet seda alles jätta, sest see on ülikallis ja väga keeruline ja ikkagi ei saaks funktsionaalsust korda. Siis ei säili ka ajaloolist linnahalli," lausus Mark.

Ahritekti sõnul ei jää neist punktidest lähtudes alles väga palju võimalusi: kas leida väga palju raha või lammutada hoone ära ning tema kompromissidee ongi hoone poolitada. Ta tõi välja, et hoone on ehitatud peegelpildis, mõlemalt poolt samasugusena.

"Kui võtame täpselt pooleks, siis ta justkui jätab kõik otsad lahti. Ülejäänud poolde saame valgust, võib kujutada ette klaasseina kogu ulatuses, saame merele ligipääsu – terve puiestee saab teha – ja sinna mahuks terve Estonia teatri kompleks koos filharmooniaga, ka linnavalitsus ja 3500-kohaline saal, mahuks veel ja veel," rääkis Mark.

Aruteludel linnahalli saatuse üle unustatakse tema hinnangul ära selle hoone mastaap. Mark tõi näite, et riik tegi suure vaevaga Toompeal korda Rüütelkonna hoone, mis oli väga kallis ja selleks oli aastaid raske raha leida. Ala, millest linnahalli puhul räägime, on terve Toompea, sinna mahuvad vene kirik, riigikogu hoone, kõik väljakud ja platsid.

"Kui nii suure mastaabiga hoone on ilma akendeta ja blokeerib keset linna mereäärt, ei saa sellega sellisel kujul edasi minna," sõnas Mark.

Hoone poolitamise puhul oleks seda tema sõnul poole odavam restaureerida ning lammutatavast poolest saab võtta originaaltükke ja neid teisel pool kasutada. Amfiteatrisse jääks ikkagi alles üle 3000 istme ja seda võiks vaja minna, erinevalt praegusest amfiteatrist, mis oma suuruse ja toolide asetuse tõttu pole kasutatav.

Lisaks on hoone pärastlõunase päikse poolses küljes Kalaranna uute ehitiste ala ja sinna saaks rajada moodsat arhitektuuri, mis tekitaks intriigi vana ja uue vahel. Nii jääks vaadeldavaks bastionaalne visuaal oma ideega ja teisalt üdini modernne läbilõige sellest ajaloolisest hoonest.

Mark märkis, et on ka konstruktoritega rääkinud, et suure saali poolitamine on võimalik ilma suuremate probleemideta.

"Ilmselgelt tuleb jäähall lammutada, seal pole ka väärtuslikku keskkonda nii palju. See on täiesti reaalne," kinnitas arhitekt.