Kehtiv koolilõuna riigitoetuse määr on üks euro õppepäevas, kokku 175 eurot aastas lapse kohta. Toetus on püsinud sama alates 2018. aastast

Ühele eurole lisandub omavalitsuste toetus ja osades omavalitsustes peavad kukrut kergendama lisaks ka lapsevanemad.

Näiteks peavad järgmisest kooliaastast Tartu lapsevanemad olenevalt kooliastmest ühe koolilõuna eest maksma kuni 1,84 eurot juurde.

Lisaks on käärid erinevate omavalitsuste koolilõuna hinna vahel. Kui Tallinnas on ühe koolilõuna kogumaksumus näiteks 1,86 eurot, siis näiteks Tartus võib see maksta kuni 3,09 eurot.

Vahepealsel ajal on elu kallimaks muutunud

Tervise Arengu Instituut (TAI), mille soovituste järgi kohandab sotsiaalministeerium oma koolitoidu määruseid, leidis, et riigipoolne üheeurone toetus on ajale jalgu jäänud.

"Võttes arvesse, et aastatel jooksul on oluliselt kallinenud nii tooraine kui ka koolitoidu pakkumisega seotud muud kulud, näiteks tööjõukulud ja energia, siis riigipoolne üheeurone toetus koolilõuna pakkumiseks kindlasti piisav ei ole," leidis TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk.

Selle hinnanguga nõustus ka Eesti ühe suurema koolitoidu pakkuja Daily taga seisva Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode.

"Ainuüksi käibemaksu tõus on avaldanud otsest survet ning sisuliselt vähendanud koolitoidu jaoks ette nähtud raha väärtust. Kui lisada siia tooraine hinnatõus, tööjõukulude kasv, energia kallinemine ja kaudsed keskkonnatasud, siis on selge, et olemasoleva rahaga tuleb iga aastaga teha rohkem," ütles Lode.

Sellega aga rahapuudus ei piirne. Lode sõnul on raha süsteemist väljunud ka muul moel. Näiteks on muutunud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetuste loogika, mis on omakorda vähendanud koolitoidu rahastust tervikuna.

Lode sõnul ei saa aga siiski süüd asetada vaid riigile, sest koolitoidu hankeid teevad omavalitsused.

"Tegelik küsimus on laiem – millist koolitoitu me ühiskonnana soovime pakkuda ja kui palju oleme valmis selle eest panustama. Riiklik koolilõuna toetus on suurusjärgus 30–32 miljonit eurot aastas, mis aitab panna konteksti ka selle, kui suur või väike on see prioriteet riigi eelarves tervikuna," lisas Lode.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kommunikatsioonieksperdi Liina Pissarevi sõnul on ministeeriumi prioriteediks õpetajate palgakasv ning lähiajal ei tasu riigipoolse koolitoidu toetuse kasvu oodata.

"Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille rahastamine toimub riigi, koolipidaja ja lapsevanema osalusel. Toimetulekuraskustes peredele tagavad kohalikud omavalitsused üldjuhul tasuta koolilõuna," ütles Pissarev.