Transpordiamet katsetas mitme aasta jooksul Saare-, Võru-, Pärnu-, Ida-Harju- ja Lääne-Harjumaa teelõikudel teistmoodi niitmist, et saada selgust, kas midagi tuleks senisest teisiti teha, et tagada ühtaegu nii looduse mitmekesisus kui ka liiklejate ohutus.

Katse keskmes polnud niitmiskordade arv, vaid ajastus ning aastate võrdluses ilmnes, et just ajastusel on taimestiku arengule ja elurikkusele suurem mõju.

Selgus, et rohu kasvutempo on eri aastatel sõltuvalt kasvutingimustest väga erinev ning seetõttu võib muru soodsal kasvuaastal ületada paika pandud 60 sentimeetri kontrollpiiri enne kokkulepitud niitmistähtaega. Näiteks ületas mitmel juhul muru kasv normi juba mai lõpus või juuni hakul, ehkki esimesed niitmised pidid toimuma juuni keskel.

Transpordiamet soovibki niitmissüsteemi kasvupõhiseks ja paindlikuks muuta, kuid otsekohe seda teha ei saa.

Transpordiameti teehoiuteenistuse arendamise osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja Jarmo Vooglaine selgitas ERR-ile, et katseprojekti tulemus ei ühti praeguse õigusruumiga. Nimelt sätestab kehtiv määrus, et teeääri niidetakse kõrguse järgi seisunditasemete kaupa.

"Uue lähenemise puhul on vaja kehtivat määrust muuta ning vajadusel ka juhendmaterjale juurde luua," sõnas Vooglaine. Uuendatud niitmiskord toetaks tema sõnul elurikkust ja loodust.

Katseprojekti tulemused näitasid, et kasvupõhine niitmine vähendab niitmiskordade arvu, sest võimaldab töid paindlikumalt planeerida ning annab niitmise osas suurema puhvri, kuna rohu kõrgus ei ole nii madal.

"Elurikkuse vaatest on ka niitmiskõrgusel oluline mõju. Pilootprojekt näitas seda, et kõrgemalt niites ja kõrgem rohukasv suurendas piloteeritavatel lõikudel elurikkust märgatavalt. Liiklusohutuse aspektides kõrgem rohukasv meie tulemuste puhul rolli ei mänginud," kinnitas Vooglaine.

Transpordiameti esindaja märkis, et katsetatud lahendused annaksid ka kokkuhoidu säästetud niiduringide, nagu ka eri tööliikide ühendamise arvelt, kuna planeerimine oleks paindlikum. Ka võib kõrgemalt niitmine anda säästu tehnika halduskuludelt.

"Kõrgemalt niitmine vähendab seda riski, et niidukiga minnakse liialt mättasse ja tehnikat ei lõhu võimalikud võõrkehad, mis võivad niitmistehnikasse sattuda," põhjendas Vooglaine.

Selleks, et uued arusaamad praktikasse rakendada, on tema sõnul tarvis kõigepealt eri osapooltega edasised sammud läbi töötada ja mõelda. Rohkem selgust peaks neis sammudes saama selle aasta jooksul.