Trumpi reaktsiooni põhjustas Hispaania ja Itaalia otsus mitte lasta USA vägedel kasutada oma õhubaase ning -ruumi Iraani-vastaseks sõjategevuseks.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) sõnul on Itaalia ja Hispaania suveräänsed riigid ning sestap ka vabad tegema otsuseid oma piirides juhtuva üle.

"Iraanis toimuv on väljaspool NATO-t toimuv operatsioon. Teisalt, loomulikult USA eeldab õigusega, et kui tema panustab Euroopa kaitse tagamisse ja on valmis ka sõtta astuma, juhul kui Venemaa või keegi muu peaks Euroopat ründama, siis ta eeldab, et ka Euroopa liitlased on vajadusel USA-le abiks," ütles Stoicescu.

Samas ei hoiatanud USA ise Iraani ründamisest liitlasi ning otsest sõjalist abi pole samuti seni palutud.

Seda, et NATO ühtsus oleks kõikumas, Stoicecsu aga ei kartnud. Trumpile on tema sõnul omane pilduda suuri sõnu ning augustis Ankaras toimuva NATO tippkohtumiseni on küllalt aega, et Trump oma sõnu mitu korda muudaks.

"Ärme nüüd veel hingekella löö või liiga paanikasse sattu. See retoorika kõlab jah tõsisemalt, aga ma usun, et USA-s saadakse väga hästi aru, et NATO on ka USA-le vajalik, mitte ainult eurooplastele," sõnas Stoicescu.

Helme leidis, et tegemist on tõsise signaaliga

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Mart Helme (EKRE) leidis, et Trump on ka varem oma sõnavõttudega testinud Euroopat.

Helme sõnul on NATO Trumpi perspektiivist oma vajalikkuse minetanud, sest: "see on NATO, kus te loodate ainult selle peale, et Uncle Sam oma rahakotti lehvitab ja oma rakette teie kaitseks hoiab kogu aeg tulistamisvalmis. Sellist NATO-t meie ei vaja," avas Helme Trumpi mõttemaailma. 

Tegemist on Helme sõnul niisiis väga tõsise signaaliga.

"Ma ei arva, et nüüd NATO laiali jookseb kohe paugupealt, aga see tähendab, et igasuguste kriiside puhul lahendamine algab ad hoc," sõnas Helme.

See tähendab poliitiku sõnul, et iga kriisi puhul algab veelgi suurem diplomaatiline kauplemine.

"Ärme petame ennast kogu aeg sellega, et "see pole ikka nii hull ja ärme nüüd ikka Trumpi sõnu nii võta ja tõlgendame neid ikka teisiti". See on enesepettus lihtsalt," ütles Helme.

Kaljulaid nõustus Helmega

Väliskomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) juhtis tähelepanu asjaolule, et Ühendriikide president osutas oma sõnavõtus, et pole kunagi NATO-sse uskunud või seda tõsiselt võtnud.

Sellega naasis ta oma esimese ametiaja NATO-kriitilise hoiaku juurde.

Tähelepanuväärne on aga Kaljulaidi sõnul asjaolu, et Trumpi kriitikaga liitus ka USA välisminister Marco Rubio. Sestap leidis rahvasaadik, et sõnavõttu tasuks eriliselt tõsiselt võtta.

"Kui kujutada ette skaalat, kus ühes otsas on tegemist lihtsalt poliitilise või sisepoliitilise retoorikaga, siis pigem mina usun, et me oleme ikkagi selle sirge teise otsapunkti lähedal. Tõepoolest Ameerika poliitikas on kas mingi muutus toimunud või seda vähemalt kaalutakse ülitõsiselt," leidis Kaljulaid.

Kaljulaidi hinnangul on Eesti valitsuse sõnavõtud Iraani sõja kontekstis pigem olnud õiged.

"Need põhjused ei ole seotud vaid sellega, et tegemist on meie olulise liitlase, Ameerika Ühendriikide poolt alustatud sõjaga, vaid tegelikult ma arvan, et Eestis tajutakse mõnevõrra teravamalt ka seda, mis see Iraan ja Iraani režiim tegelikult on," sõnas Kaljulaid.

Tema sõnul oli Iraan üks esimestest, kes Venemaad nende sõjas Ukraina vastu sõjatehnikaga aitas ning alates 2022. aastast on kaks riiki üksteisele oluliselt lähenenud.

Sibul oli valitsussuhtlusega rahul

Isamaa parlamendisaadik Priit Sibul, kes kuulub riigikaitsekomisjoni, sõnas, et ilmselt on kõigile selge, et Eesti suurim liitlane on USA ning et NATO on meie jaoks eluliselt oluline.

Siiski ei tähenda see seda, et Eestil puuduksid omad huvid.

"Oluline on see, et Eesti ei jookseks ainult teiste sabas. Kindlasti Ameerika Ühendriigid on meie suurim liitlane, aga loomulikult on meil omad huvid ja arusaamised, mis ei pruugi olla Euroopas kõigil sarnased," ütles Sibul.

Sibula sõnul võib valitsuse suhtlusega USA suunas üldjoontes rahul olla.

"Eks siin ka mõned küsitavused on, kus valitsuskoalitsiooni poliitikud on MAGA-poliitikat kritiseerinud, aga laias laastus ma arvan, et meie arusaamised on Eestis ühtsed," lausus Sibul.

Arhipov soovitas rahulikuks jääda

Riigikaitsekomisjoni kuuluv keskerakondlane Vladimir Arhipov ütles, et säilitada tuleb rahu.

"Ma arvan, et ta [Trump] sellega lihtsalt survestab neid riike, kuhu ta tahab siis oma õhujõud paigutada Iraani konflikti lõpetamiseks," ütles rahvasaadik.

Tema sõnul tasub Eestil isegi ütluste realiseerumisel jätkata senist käitumist ehk panustada kõvasti riigikaitsesse.

Arhipov leidis, et Eesti ei peaks aga seepärast USA-ga liialt meelalt suhtlema ning lähtuda tuleks reaalpoliitikast.

Kiili: NATO-st väljaastumine pole nii lihtne

Meelis Kiili (Reformierakond) sõnul, kes kuulub samuti riigikaitsekomisjoni, teeb Trump ikka ja jälle sõnavõtte emotsioonide ajel, samas pole Ühendriikide väljaastumine NATO-st nii lihtne.

"Arvestades Ameerika Ühendriikides kehtivat demokraatlikku korda, siis see ei saa olla tema ainuotsus," sõnas Kiili.

Riigikogulase sõnul ei tasu aga unustada, et ka USA vajab NATO-t.

"Muretsemiseks ei ole ka põhjust. Nüüd loomulikult peame me väga palju tööd tegema, et veenda ka meie strateegilist partnerit, et meil on neid vaja ja neil on meid vaja," selgitas Kiili.