Seltsi esimees Madis Morel kirjutas ettepanekus, et Tartu rahu on Eesti ajaloos märgilise tähendusega ja rahuleping Eesti Vabariigi sünnidokument.

"Võiduka Vabadussõjata poleks meil võibolla võimalus tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. See ülioluline tähtpäev võiks leida meie ajaloo käsitlemisel enamat üleriiklikku tähelepanu. Eriti puudutab see Ida-Virumaad ja venekeelseid noori, sest sellest tähtpäevast üritatakse piirkonna koolides vaikides mööda minna. Paljud õpilased ei tea seal üldse, miks on see nii oluline päev Eesti iseseisvuse jaoks."

Eesti Muinsuskaitse Selts on seisukohal, et väärtustamaks Tartu rahu, tuleb 2. veebruar kuulutada riigipühaks. Selts leiab, et eriti tugeva signaali annaks see praegusel ajal, kus Venemaa püüab taas ühte iseseisvat riiki hävitada ning on marginaliseerinud Tartu rahu tähenduse Eesti ja Venemaa vahelistes suhtes, pidades seda vaid ajalooliseks dokumendiks.

Eesti Muinsuskaitse Selts tegi ka ettepaneku kuulutada veebruar Eesti ajaloo kuuks.

"Veebruar on Eesti ajaloo jaoks märgiline kuu. Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäevale lisaks on sündinud veebruaris mitmed Eesti ajaloo suurkujud – Konstantin Päts, Johan Laidoner, Johan Pitka. Sellel kuul võiks toimuda eelkõige noortele suunatud üritusi ja meie ajaloo väärtustamisel oleks see väga oluline. Oleme arvamusel, et Eesti lähiajalugu küll õpetatakse koolides, kuid teema käsitlus sõltub palju õpetaja individuaalsest lähenemisest. Eesti ajaloo kuu tähistamine oleks oluline eriti muukeelsete noorte arusaama kujundamisel Eesti Vabariigist."

Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.