19. aprillil suleti Venemaal Tomski kesklinnas poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspark, viies ära või hävitades seal asunud monumendid, teiste hulgas represseeritud eestlastele pühendatud mälestusmärk.

Viimastel aastatel on Venemaal lammutatud teisigi sarnaseid mälestusmärke, millest arvestava osa püstitasid välisriigid ja nende kodanikud (nt Baltimaad, Poola). Seda protsessi on nii Eestis kui ka Vene nn opositsioonimeedias (välja arvatud mõni erand) esitatud kui umbmäärast "Gulagi taastamist" või "ohvrite mälestuse hävitamist". Need sündmused on aga vaid osa Venemaa laiemast ametlikust poliitikast "Nõukogude rahva genotsiidi" kontseptsiooni juurutamisel.

Juba alates 2018. aastast on mitmes Venemaa haldusüksuses prokurörid võtnud arhiividest ja taasavanud 70 aasta taguseid uurimistoimikuid Saksa okupatsiooni aegsete sündmuste kohta ja suunanud kohtutesse, et need – enamasti kinnistel istungitel – "genotsiidiks" tunnistataks.

22. märtsil 2023. aastal tegi Venemaa riigiduuma taolistele otsustele tuginedes avalduse, et selle "genotsiidi" olid toime pannud Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Soome ning Horvaatia võimud ja relvajõud, lisaks neile Belgia, Hispaania, Hollandi ja Norra kodanikest moodustatud relvaüksused ning Austria, Eesti, Läti, Poola, Prantsusmaa, Taani ja Tšehhi vabatahtlikud. Sama avalduse tekstis rõhutati, et lääneriikide ja NATO sõjaline toetus Ukrainale alates 2022. aasta veebruarist on märk "revanšistlikust hullustusest".

2. novembril 2023. aastal allkirjastas Vladimir Putin seadluse, millega loodi Venemaal rahvuslik ajaloolise mälu keskus (vene k Национальный центр исторической памяти), mis hakkas üle riigi korraldama rändnäitusi ja muid propagandistlikke üritusi.

Nende eesmärk on ühelt poolt juurutada arusaama, et Saksa okupatsiooni ajal toime pandud kuriteod olid "Nõukogude rahva genotsiid" ning teiselt poolt, et Euroopa riigid püüavad meelega unustada, et punaarmee oli nende "vabastaja" ja "päästja". Näiteks 2024. aastal koostas see keskus lühikese ülevaate Baltimaade, Poola, Slovakkia, Ukraina ja teiste Euroopa riikide mäluasutustest, mis eelkõige teise maailmasõja kontekstis nende hinnangul "moonutavad ajaloolist tõde". Eesti esindajana pääses sellesse nimekirja Eesti Mälu Instituut.

Möödunud aasta lõpupäevil allkirjastas Putin seaduse, millega kehtestati uus riiklik tähtpäev: "19 aprill – Suure isamaasõja perioodil 1941–1945 natside ja nende käsilaste poolt toime pandud Nõukogude rahva genotsiidi ohvrite mälestuspäev". Tänavu 19. aprillil tähistati seda mälestuspäeva niisiis esimest korda ja sümboolselt suleti samal päeval Tomskis poliitilise repressioonide ohvrite mälestuspark.

Ehkki sellisel moel genotsiidi mõiste väärkasutamine on kindlasti midagi uut, siis teatud riike vaenlasteks tembeldamine ja neid "ajaloolise tõe moonutamises" süüdistamine on märk järjepidevusest. Need seisukohad ilmusid juba 1948. aastal Stalini toimetatud brošüüris "Ajaloo võltsijad". Hiljem arendati neid edasi Nõukogude ajalookirjutuses ja mõne muudatusega püsivad need tänapäevani Venemaa riiklikus ajalookäsitluses.

Kui Nõukogude Liit kujutas ennast teise maailmasõja peamise ohvrina, mis aitas põhjendada vastasseisu "revanšistliku" välismaailmaga külma sõja ajal, siis tänapäevane "Nõukogude rahva genotsiidi" kontseptsioon teenib sama eesmärki. Selles olukorras ei taluta enam seda vähestki, mis vahepealsete sula-aastate saavutustest tuletab veel meelde Nõukogude repressioone.

Tänavu 9. aprillil kuulutas Venemaa ülemkohus ajaloo-, haridus- ja inimõiguste keskuse Memorial äärmusrühmituseks, mis avardab oluliselt võimalusi karistada iga Venemaa kodanikku ja välismaalast, kes teeb koostööd organisatsiooni eksiilis tegutseva võrgustikuga või annetab sellele raha. Ülemkohtu otsus Memoriali sulgemise kohta Venemaal jõustus lõplikult juba neli aastat tagasi, veebruaris 2022.

Alates 1980. aastate lõpust on Memorial oma arvukate harukontoritega Venemaal ja sõsarorganisatsioonidega välismaal kogunud ja korrastanud miljoneid ühikuid tõendusmaterjale, et dokumenteerida Nõukogude repressioone, mälestada nende ohvreid ja kaitsta ellujäänute õigusi.

Organisatsiooni tegevus ja eriti suhted Venemaa riigivõimuga väärivad eraldiseisvat uurimust. Nii mõnigi lugeja on midagi kuulnud Memoriali lõpututest kohtuvaidlustest ja tülidest paljude riigiasutustega. Samal ajal tasub meenutada, et 1991. aastal võttis Memorial osa praegugi kehtiva Venemaa seaduse "Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisest" ettevalmistamisest. Perioodil 2016–2023 kuulusid selle esindajad riikliku mälufondi nõukokku, mis pidi ellu viima ametlikku poliitikat nende repressioonide mälestamiseks.

Käesoleva aasta 20. veebruaril sai avalikuks, et juba 2024. aasta novembris Moskvas päevapealt "remondiks" kinni pandud mälufondi koosseisu kuulunud Gulagi ajaloo muuseumi asemele kerkib "Nõukogude rahva genotsiidile" pühendatud mälestusmuuseum, mida hakkab haldama juba mainitud rahvuslik ajaloolise mälu keskus.

Nüüdseks on teada, et Gulagi ajaloo muuseumi juhtkond ja töötajad on lahti lastud ja perioodil 1918–1956 toime pandud Nõukogude repressioone käsitlenud püsinäitus on kokku pakitud. Uus mälestusmuuseum avab uksed tõenäoliselt juba varsti, 22. juunil, kui möödub 85 aastat teise maailmasõja valla päästnud liitlaste Saksamaa ja Nõukogude Liidu omavahelise sõja algusest.

2019. aastal osalesid nii Peterburi Memoriali kui ka Gulagi ajaloo muuseumi esindajad Tallinnas Eesti Mälu Instituudi korraldatud konverentsil, mille keskmes oli kommunistlike režiimide ohvrite matmispaikade uurimine ja mälestuse jäädvustamine. Kuni 2021. aasta kevadeni vahetasime muuseumiga vastastikuse koostöö raames mitmeid video intervjuusid. Veel praegugi Gulagi ajaloo muuseumi Youtube'i kanalis on võimalik vaadata mitmeid Eesti Mälu Instituudi suulise ajaloo portaali Kogu Me Lugu videolugusid.

Kasutades veel tolle aja leebemat õhustikku, korraldas Kogu Me Lugu meeskond 2018. aasta augustis ekspeditsiooni Tomski oblastisse eesmärgiga salvestada kümme intervjuud sinna Vene keisririigi ajal vabatahtlikult kolinud eestlaste järglastega. Kogu Me Lugu portaalis avaldatud intervjuudes on muuhulgas juttu ka Siberi eestlasi tabanud sunniviisilisest kolhooside loomisest ja repressioonidest. Tomski nüüdseks lammutatud mälestuspargis asetasime lilled eestlastele pühendatud mälestusmärgi ette ja tegime lühikese video, mida näitasime 23. augustil sotsiaalmeedias, kui toimus Eesti kommunismiohvrite memoriaali avamine Maarjamäel.

Lisaks sellele külastasime Tomski mälestuspargi kõrval endises NKVD eeluurimisvanglas asuvat mälestusmuuseumi, mis kuulub juba suletud Gulagi ajaloo muuseumiga samasse mälestusmuuseumide ühingusse. Tõenäoliselt suletakse varsti seegi ja paljud muud mäluasutused ja nende asemele tulevad "Nõukogude rahva genotsiidi" muuseumid.

Ühest küljest ei ole Venemaal juurutatav kontseptsioon "Nõukogude rahva genotsiidist" ainulaadne katse genotsiidi mõistet hägustada ja kasutada seda oma poliitika õigustamiseks. Tänapäeval kohtab üle maailma teisigi sarnaseid katseid. Sellise tegevuse ilmne tulemus on tegelike genotsiidi juhtumite üha raskem kindlaks tegemine ja asjakohaste rahvusvaheliste vastusammude astumine. Teisest küljest tasub meenutada, et Nõukogude Liit ei pidanud vajalikuks seda mõistet sellisel moel väänata.

Ülalkirjeldatud arengud Venemaal näitavad, et leppimatu vastasseis välismaailmaga, sealhulgas Euroopaga, raiutakse seadustesse ja inimeste peadesse. See ei kao Ukraina-vastase sõjategevuse lõppemisel ega Vladimir Putini lahkumisel. Tuleviku kujundamiseks peab olema arusaam, mida teha Venemaaga, ja plaan, kuidas seda ellu viia.