Euroopa Liidu välispoliitika juhi Kaja Kallase sõnul on president Alar Karise kommentaarid, nagu olnuks võimalik 2022. aastal Venemaaga rahu saavutada astumine Venemaa lõksu. Venemaa esitas sel ajal maksimaalseid nõudmisi.

"Kui see sõda on läbi, siis on küllalt võimalusi analüüsida, kes tegi midagi õigesti või valesti, aga praegu see hetk ei ole. Praegu on selge see, et Venemaa ju sisuliselt mingit dialoogi ei pea. Enne kui paluda või minna küsima seda, et Venemaa räägiks, peame me omavahel kokku leppima selles, mida me tahame näha Venemaa poolt, et nad ei oleks enam ohuks oma naabritele. Selle jaoks on meil Euroopa välisministritega kokku lepitud, et me seda Küprosel juba mai lõpus arutame," lausus Kallas.

"Me rääkisime (Saaremaa kohtumisel) meie regiooni Euroopa julgeolekust. Sellest, kuidas toetada Ukrainat, survestada Venemaad. Aga veelgi tähtsam on aru saada, et me mitte ainult ei toeta Ukrainat, vaid Ukraina on ka julgeoleku tagaja meile tulevikus. Mis tähendab seda, et me peame ka laienema Euroopa Liidu võtmes. Me peame kaotama ära hallid alad Venemaa, Euroopa Liidu ja NATO vahel. Ja sellel kooslusel, Põhja-Baltimaadel, on väga suur kaal nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s," ütles välisminister Margus Tsahkna.