Esimesed 19 hõbemünti leidsid aprilli alguses kaks eraisikut metallidetektoritega.

Praeguseks on Glomma (Glåma) jõe kaldal asuvalt põllult leitud juba üle 3000 hõbemündi ning neid tuleb pidevalt juurde, teatas kolmapäeval ajaleht VG.

Mündid on laiali 150 meetri pikkusel ja paarikümne meetri laiusel alal. Tõenäoliselt kerkisid need maapinna lähedale mullaharimistööde käigus.

Arheoloogide sõnul on mündid heas seisukorras ning need maeti maha millalgi aastatel 1040–1050. Enamik münte on pärit Inglismaalt ja Saksamaalt, kuid nende seas on ka Norra münte viikingikuningas Harald Hardrada ajast.

Eelmisest suurest viikingiaegsest mündileiust Norras oli möödunud pea 200 aastat.