Kagu-Eesti tegevuskava võeti vastu 11 aastat tagasi ja see sõnastas piirkonna probleemid ning üldised ideed nende lahendamiseks. Värskelt valminud riigikontrolli auditis sedastatakse, et kavast ei ole kujunenud sisulist tööriista.

"Inimestel Kagu-Eestis on probleemid, on see elektrivarustusega, on see teede olukorraga, on see tervishoiuga seonduvalt või internetiühendusega. Kõik see on kirjas, aga lahendusi ei ole. Pigem on tegemist dokumendiga, mis on nagu oopium rahvale," lausus riigikontrolör Janar Holm.

Kümneleheküljelise kava üks ambitsioonikamaid ideid oli tuua viis protsenti riigiametite töökohtadest Kagu-Eesti piirkonda. Tegelikult on piirkonnast riigiameteid hoopis koondatud ning ka toetused piirkonnale pole olnud piisavad.

"420 miljonit (eurot), sellest 262 miljonit on olnud toetused, millest spetsiifiliselt ainult kaks protsenti on läinud Kagu-Eestile. Ja ei tea keegi ka selle kahe protsendi puhul, et kuidas see on aidanud kaasa," ütles Holm.

Kagu-Eestis tõdetakse, et suurt abi pole tõesti tulnud, aga samas nähakse ka positiivset, nagu näiteks Kagu-Eesti programm, mis on aidanud piirkonda hoida natukegi stabiilsena. Samas tuuakse välja, et peale Ukraina sõja algust on piirkond sattunud veelgi keerulisemasse olukorda.

"Tegelikult on siia piirkonda kaitse- ja piirirajatiste (rajamise) kumulatiivne negatiivne mõju suurem kui muus Eestis ja pikas perspektiivis, ma arvan, see avaldab negatiivset mõju ka meie sotsiaalmajanduslikele näitajatele. Seetõttu ma arvan, et riik peab võtma Kagu-Eesti veel rohkem eritähelepanu alla," lausus SA Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots.

"Võiks minna valitsusse ja arutada, kuidas Kagu-Eesti probleeme lahendada," märkis Holm.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist tunnistati, et aastate jooksul ei ole suudetud täita kavas seatud eesmärke ning rõhutati, et muutus ei tule enne, kui valdkond ei muutu ministeeriumite üleseks.

"Kindlasti me viime laiema temaatika arutelu valitsusele ja me lähtume kindlasti kolmest aspektist. Esiteks on see, et regionaalarengust lähtuvad otsused peavad sündima strateegilisel tasemel. Teiseks, need peavad olema siduvad teistele valdkonna poliitikatele, ja kolmandaks – suuremal määral ressursse tuleb suunata väljapoole Harjumaad ja sealt siis edasi vaadata, millistes piirkondades on vaja seada eritingimusi," lausus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautas.